Dáhpáhuvvá maid nu ahte fertejit hilgut elliid

Juohke jagi gádju elliidsuodjalus elliid, mat ain leat heakkas, earret eará ruskalihtiin ja rokkiin. Muhto sii eai álo olle gádjut ovdalgo lea menddo maŋŋit.

Katt i tre Sarpsborg

OLGUN: Bussáriehpu gakcun murrii.

Foto: Christian Nygaard-Monsen / NRK

– Juohke jagi, erenoamážit go olbmot leat vuolgimin mátkkoštit, de vásihit Norgga elliidsuodjalusa báikkálaš ossodagat ahte sis šaddá sajihisvuohta. Min eaktodáhtolaččat ja biebmoruovttut dahket dan maid sáhttet vai buot eallit, mat sin háldui bohtet, ožžot veahki. Nu dadjá Søreide.

Badjel bealli dáin elliin, mat ožžot sis veahki, biddjojit gaskaboddosaččat biebmoruovttuide, ja leat doppe dassážii go gávdno bissovaš ruoktu.

Háliidii veahkehit ealli, muhto ii sáhttán ieš eaiggáduššat

Nuorra Kárášjoga nieida Celine Boyne Lamo lei viežžan bussá elliidsuodjalusas muhtun áigái. Sus lea erenoamáš beroštupmi elliide.

Son muitala NRK Sápmái ahte sutnje heivii hui bures viežžat bussá iežas dikšui muhtun áigái go lea gazzamin oahpu Romssas. Sus galggai leat bussá dassái go muhtun viežžá bussá bissovaš ruktui. Ja dál lea bussái gávdnon dakkár ruoktu.

Celine Boyne Lamo

Celine Boyne Lamo orru Tromssas ja lea viežžan bussá elliidsuodjalusas.

Mo don fuomášit šaddat biebmoruoktun bussái?
– Mis lei skuvllas stánda, ja de ožžon lihpu, das muitaluvvui veahá dán birra. Ja fuomášin ahte dát gal heive munnje hui bures, go mun orun dáppe okto Romssas. Mus ii leat alddán vejolašvuohta eaiggáduššat bussá go orun dáppe. De orui heivemin hui bures šaddat biebmoruoktun.


Son ii eaiggáduššan bussá. Dat gulai elliidsuodjalussii ja sii mákse buot goluid, ja dárbbašlaš dikšunbiergasiid.

Norggas leat duháhiid mielde eallit ruovttu haga. Eanaš elliid leat eaiggádat guođđán iehčanassii, ja olu eallit leat dahje leamaš ruovttuhis elliid čivggat.

Kattar

ILLÁSTUVVON: Bussát bálkestuvvon olggos.

Foto: Dyrebeskyttelsen

Go olbmot eai beroš áimmahuššat iežaset elliid ja beare guđđet daid, de šaddet ieža birget mo dal de. Olu olbmot vižžet elliid ovdalgo smiehtastit ja dasto maŋŋá de háliidit addit daid eret dahje luohpat dain.

Elliidsuodjalus gádju sullii 6000 ruovttuhis ealli. 5276 dáin elliin leat bussát.

Heakkahuhttit elliid

Dáhpáhuvvá maid ahte sii fertejit heakkahuhttit elliid jos dain lea dávdda dahje leat roasmmehuvvan. Elliidsuodjalussii cavgilit dábálaččat priváhta olbmot, geat leat oaidnán elliid ja leat váivašuvvan oaidnit daid vártnuhis dili, muitala elliidsuodjalusa gulahallanráđđeaddi Annette Bjørndalen Søreide.

Annette Bjørndalen Søreide, kommunikasjonsrådgiver i Dyrebeskyttelsen

ELLIIDSUODJALUSA GULAHALLANRÁĐĐEADDI: Annette Bjørndalen Søreide.

Foto: Mari Reisjå / NRK

Makkár elliid váldá Elliidsuodjalus vuostá?
– Min báikkálaš ossodagat váldet vuostá buotlágan elliid, muhto eanaš dáin elliin leat bussát, kaniinnat ja beatnagat, dadjá Søreide.

Kattedumping

HEADJU: Bussáčivga maid olbmot leat guođđán.

Foto: Thomas Ystrøm / NRK

– Dáhpáhuvvá maid nu ahte muhtomin fertet mii njulgestaga lohkat ahte eat sáhte váldit vuostá, muhto mii geahččalat gávdnat eará sajiid, mat sáhttet váldit vuostá daid elliid mat dárbbašit veahki, čilge Søreide.

Manne lea dehálaš biebmoruovttuide?
– Biebmoruoktu lea máŋgga láhkai dehálaš. Lea veadjemeahttun čáhkkehit buot elliid veahkkeguovddážiidda.

Søreide muitala maiddái ahte sin veahkkebargu lea hui olu daid olbmuid duohken, geat rahpet iežaset ruovttuid gaskaboddosaččat dárbbašeaddji elliide dassážii go gávdno bissovaš ruoktu.

Olu eallit leat leamaš ruovttu haga guhkit áigge dahje leat illastuvvon. Dát eallit dárbbašit olu divššu, ja sáhttet oažžut buoret dili biebmoruovttus go veahkkeguovddážis, gos leat juo ovdalaččas olu eará eallit.

Celine lei viežžan bussá gaskaáigái.

GÁDJUN: Nuorra kárášjotnieida lei viežžan bussá elliidsuodjalusas.