Hopp til innhold

18 sámi tv- ja filbmafálaldaga olles bearrašii

Dá leat čohkken dutnje buoremus sámi tv- ja filbmafálaldagaid, maid berrešit geahččat.

Bildemontasje fra samiske filmer og TV-serier.

Govat: «Hilbes Biigá», «Bázo», «Gearddit» ja «Drömmarnas hantverk», «Mánáid TV:s».

Foto: NRK

Dál leat ohcan neahtas ja burgán NRK arkiivvas sámi filmmaid, TV-ráidduid ja dokumentáraid, maid sáhtát návddašit geasseijaid ja -eahkediid.

Filmmat:

Ofelaš (1987)

Kategoriija: Fikšuvdnafilbma, Drámá

Gos gávnnat? Sáhtát oastit dahje láigohit filmma Itunes Stores.

Historiskebilder

Govva «Ofelaš» filmmas.

Foto: Karoline Frogner / NTB scanpix

Measta juohke sápmelaš lea gullan dahje diehtá dán filmma birra. Vuolgit ruovttoluotta 1800-lohkui, ja deaivvadat dan áiggi Áiginiin (Mikkel Gaup), gii ráfálaččat eallá iežas bearrašiin Finnmárkku galbma duottarmáilmmis. Áigin vásiha ahte čuđit goddet su bearraša, váldet su gitta ja bággejit su ofelastit sin sámi gillái ja son de plánegoahtá mo dáid fasttes daguid mávssahit. Filbma lea ráhkaduvvon guovddáš dálvvis, nu ahte muođut vel soitet suvžžagit geahčadettiin.

Bihttoš (2014)

Kategoriija: Oanehis-filmmaš

Gos gávnnat? Rávdnjenbálvalusas, Sapmifilm

Kortfilmen Bihttoš (2014)

Govva «Bihttoš» oanehis filmmas.

Foto: Oliver Millar

Blackfoot indiána ja sámi filbmadahkki Elle-Máija Tailfeathers filbma «Bihttoš» lea čájehuvvon olu internationála filbmafestiválain. Boares govaid, neavttašeami ja animašuvnna bokte čájeha Tailfeathers mo dološ vearredagut leat váikkuhan su váhnemiid náittosdillái.

Sameblod (2016)

Kategoriija: Fikšuvdnafilbma, drámá

Gos gávnnat? Netflix rávdnjenbálvalusas, ja laiggodit dahje oastit Itunes Store.

Fra filmen Sameblod

Govva «Sameblod» filmmas

Foto: Sami Blood © Sophia Olsson

Muhtimat čilgejit ahte «Sameblod» lea ráhkisvuođacealkámuš sidjiide, geat vulge ja geat báhce. Elle Márja (Lene Cecilia Sparrok) (14) lea lullisámi boazodoalli 1930-logus. Go nieiddaš vásihišgoahtá vealaheami ja nálle-dutkamiid skuvllas, de áibbašišgoahtá eará eallima. Hállu fárret gávpogii ja šaddat áibbas eará olmmožin stuorru, muhto jus son dan dahká, de ferte guođđit iežas kultuvrra ja bearraša.

Bázo (2003)

Kategorija: Fikšuvdnafilbma, komedia

Gos gávnnat? Rávdnjenbálvalusas, Sapmifilm

Bilde fra filmen Bázo (2003)

Govva «Bázo» filmmas.

Foto: Sápmifilm.com

Buohkat gohčodit Emila bázon. Sus lea viellja, geainna ii leat nu buorre oktavuohta. Muhto Bázo lea hui buorre iežas villjii, ja mo de geavvá Bázoin go su viellja jápmá. Dát filbma lei nammaduvvon Buoremus filbmain Amanda bálkkašupmái jagi 2003.

Jikŋon 2 (2019)

Kategorija: Animašuvdnafilbma

Gos gávnnat? Láigohit, SFanytime

Jikŋon 2 poster

Govva «Jikŋon 2» animašuvdna filmmas.

Foto: The Walt Disney Company Nordic

Dieđusge fertet namuhit Jikŋon 2 maiddái dán listtus. Dát lea vuosttaš Disney filbma sámegillii. Filmmas deaivvadit fas Elsa, Anna, Kristoffer, Oleg ja Sven ja sii mearridit vuolgit gelddolaš mátkái gos háliidit gávnnahit manne Elsas lea noaidefámut.

Oru lea buoret go jođi- filbmaráiddoš (2020)

Kategoriija: Oanehis-filmmažat

Gos gávnnat: Rávdnjenbálvalusas Sapmifilm

Jente med oppsatt mørkt hår står på trampoline, barfotet med snø rundt seg.

Govva Oru lea buoret go jođi -filbmaráiddus.

Foto: Pressebilde

Cuoŋománus hásttuhii Sámi Filbmainstituhtta filbmadahkkiid ráhkadit oanehisfilmmaid, mat govvidit koronavirusdili. Boađusin leat dál 15 oanehisfilmma iešguđetge šáŋŋeris, maid 18 bagadalli leat dahkan.

Hilbes Biigá (2015)

Kategoriija: Oanehisfilbma, drámá

Gos gávnnat? Rávdnjenbálvalusas, Sapmifilm

Bilde fra filmen Hilbes Biigá

Govva Hilbes Biigá -oanehisfilmmas.

Foto: Pressebilde

Geassi Davvi-Sámis, gaskaija beaivváš, ijahis ijat ja guokte dolkan nuorra nieidda smávva gilážis. Máigon ja Ánne-Sire mearrideaba vuolgit mátkái, mátki mii lea geahččalusaid haga.

TV-ráiddut

Sámis buvttaduvvojit čađat olu tv-ráiddut, dás háliidat namuhit erenoamážit ođđa ráidduid maid it soaitte leat oaidnán. Juohke ráiddus lea sierra fáddá ja muitalusat sámiid birra. Dása leat čohkken ođđa ráidduid, namuhat dieđusge ahte leat maiddái eará tv-ráiddut dego Melkeveien, Reinlykke ja guoimmuhan prográmma Pulk ja olu eará.

Tvångsförflyttningar – Bággojohtin (2020)

Kategoriija: Dokumentára-ráidu

Gos gávnnat? Nuvttá, SVT play

Bilde fra doku-serien Bággojohtin

Govva «Bággojohtin» dokumentára-ráiddus.

Foto: SVT

Golmma oasis muitaluvvo losses dáhpáhus ja oassi Ruoŧa ja sámi historjjás. Bággojohtin Ruoŧa beale Sámis muitala garra persovnnalaš muitalusaid ja deaivvadat olbmuiguin, geaidda dát lea čuohcan ja ain čuohcá.

Drömmarnas hantverk (2019)

Kategoriija: Dokumentára-ráidu

Gos gávnnat? Nuvttá, SVT Play

Bilde fra dokumentar serien Drömmeras hantverk

Govva «Drömmarnas hantverk» dokumentara-ráiddus.

Foto: SVT

Dán doku-ráiddus čuovvut Nika, Lisa ja Merethe, golbma nuorra duojára, geat ráhkistit sámi duoji. Čuovvut golmma oasis go ráhkkanit čájáhussii internationála festiválii Riddu Riđđu. Dás beassat oahpásnuvvat nuoraiguin, geat ođđaáigásaš servodagas doalahit ja fátmmastit árbevirolaš duoji, ja lea maid veara namuhit dan olu fiinna duoji, maid olmmoš beassá oaidnit.

Gearddit (2019)

Kategoriija: Dokumentára-ráidu

Gos gávnnat? Nuvttá, Yle Areena

Bilde fra serien Gearddit

Govva «Gearddit» dokumentára-ráiddus.

Foto: YLE

Gearddit lea oanehis dokumentára ráidu, golmma nuorra Suoma beale sápmelaččaid birra. Dán ráiddus bohtet ovdan fáttát dego identitehta, psyhkalaš dearvvašvuohta ja boahtteáigi. Seamma áiggis muitaluvvo nuorra minoritehta árgabeaivi ja hástalusat, mat gullet dasa go gullá servodaga unnitlohkui..

Dokumentárat

Sámis leat olu dokumentárat. Dá leat golbma filmma, maid mii leat gávdnan, juohke filbma lea erenoamáš iežas ládje.

Biebbmo (2017)

Kategoriija: Biebmo-dokumentára

Gos gávnnat? Nuvttá, NRK TV

Bilde fra dokumentaren Biebbmo

Govva «Biebbmo» dokumentáras.

Foto: NRK

Biebbmo lea julevsámi sátni. Muhto mii lea sámi biebmu? ja manne lea dehálaš suodjalit dan? Dán dokumentáras láidesta Greta Huuva geahčči olles jagi sámi luonddus, mii dat sámi árbevirolaš borramušáiti lea. Árrageasi šattut, luomejeaggi ja čakčat bivdo- ja njuovadanáigi.

Sparrooabbán (2015)

Kategoriija: Dokumentára

Gos gávnnat? Nuvttá, Vimeo.com

Bilde fra dokumentaren Sparrooabbán

Govva «Sparrooabbán» dokumentárafilmmas.

Foto: Sapmifilm

Suvi Westa persovnnalaš dokumentára Sparrooabbán muitala mo dat lea unnitlohkun leat unnitlogus. Filmmas deaivvadat oappážiiguin ja mo homoseksualitehta doaibmá sámi servodagas mas leat jo čielga rájit go lea sáhka ráhkisvuođas ja sohkabeliin.

Katarinas lengsel etter barn (2020)

Kategoriija: Oanehis-dokumentára

Gos gávnnat? Nuvttá, SVT play

Katarina Blind med sonen Emanuel

Govva «Katarinas lengsel etter barn» Oanehis-dokumentárafilmmas.

Foto: Sameradion & SVT Sápmi

Dán oanehis dokumentáras oahpásnuvvat Katarina Blindain, gii rahpasit muitala mánáhisvuođa birra. Dán filmmas leat dovddut ja duostilit lokte Blind fáttá man birra ii hállo olus. Katarinas lea okta bárdni, ja dál son sávašii ovtta máná vel.

Nuoraide ja mánáide

Dađibahábut eai leat nu olu tv-ráiddut nuoraide, muhto leat viggan čohkket muhtin fálaldagaid mánáide ja nuoraide.

Skáidi (1995)

Kategoriija: TV-ráidu, gealddaráidu

Gos gávnnat? Nuvttá, NRK TV

Skáidi SKAIDI

Govvá «Skáidi» nuoraid TV-ráiddus.

Foto: Videograbbet / NRK

Skáiddis deaivvadit Biera Nillasiin ja su skihpáriiguin Guovdageainnus 90-logus. Skáidi lea ovccioasát dáhpáhusráidu, mas čuovvut nuoraid, geat fuobmájit ahte muhtimat verrošit bohccuiguin. Dá lea dramahtalaš muitalus, mas lea olu action, ustitvuohta, ráhkisvuohta. Olu dáin fáttáin leat ain áigeguovdilat.

Laara & Leisa (2015)

Kategoriija: Mánáid TV-ráidu, fikšuvdna

Gos gávnnat? Nuvttá, NRK TV

Laara & Leisa

Govva lullisámi mánáid TV-ráiddus, «Laara ja Leisa».

Foto: Pressebilde

Lulli sámi mánáid drámáráidu. Laara ja Leisa fárreba ruovttubáikkis Raarvihkenis Snåasei. Snåases soai vázziba sámeskuvlla ja orruba internáhtas. Mo galgaba soai sajáiduvvat dohko, oahpásnuvvat olbmuiguin ja birget buot hástalusaiguin. Dán tv-ráiddus leat guokte áigodaga.

Mumenvággi (2020)

Kategoriija: Mánáid TV-ráidu, animašuvdna

Gos gávnnat? Nuvttá, YLE Areena

Govva Momminvággi filmmas

Govva «Mumenvággi» animášuvdna tv-ráiddus.

Foto: YLE

Ođđa Mumenvággi-ráiddus deaivvadat fas mumeniiguin. Unna Miáš, Mumrihkka ja eará mumenvákki ássit ja sin gelddolaš mátkkit. Dál sii hállet maiddái davvisámegiela.

Ante (1975)

Suorgi: Mánáid TV-ráidu, Fikšuvdna

Gos gávnnat? Nuvttá, NRK TV

Ante - key bredde - NRK TV

Govva «Ánte»TV-ráiddus mii šattai beakkán 70-logus.

Ánte tv-ráidu lea klassihkar, dát tv-ráidu lea okta dain vuosttaš sámi tv-ráidduin ja šattai beakkánin go čájehuvvui TV:s. Guđa oasis oahpásnuvvat 10-jahkásaš Ántiin. Ánte bággehallá vuolgit bearraša luhtte eret vázzit skuvlla. Muhto Ánte ii beasa hállat iežas eatnigiela skuvllas ja áidna maid son háliida lea vuolgit ruoktot bearraša lusa fas. Dán ráiddus loktejuvvojit ovdan hástalusat, maid sápmelaččat šadde gillát dáruidahttináiggi.

90 logu mánáid TV ja eará

Suorgi: Mánáid TV ráiddut

Gos gávnnat? Nuvttá, NRK TV

Videograbb fra Mánáid TV

Govva Mánáid TV-ráiddus.

Foto: NRK

NRK TV:s leat olu fálaldagat mánáide, daid leat čohkken ovtta leŋkii NRK TV,

Gávdnojit olu fálaldagat mánáide NRK TV siiddus, daid leat čohken ovtta leŋkii doppe sáhtát fas oahpásnuvvat Káreninain, guldal dološ máidnasiid ja olu eará gávnnat min siidduin.

Konsearttat ja musihka ráiddut

Jus it hálit TV ráidduid dahje filmmaid geahččat de gávnnat olu musihkkafálaldagaid NRK TV čujuhusas.Doppe gávnnat sámi musihkka tv-ráidduid nugo Muitte Mu ja Sapmi Sessions. Juoigalasat lea ges prográmma, mas gullat luđiid olles Sámis. Muđui leat konsearttat sihke Mari Boine, Mihávuođa konsearta gos earret eará Sofia Jannok, Marja Mortensson ja Katarina Barruk čuojahit.

Korte nyheter

  • Ávžžuhit geavahit 184 miljárdda buoridit Davvi-Norgga johtalusa

    Davvi Norgga ođđa johtolatplánas ávžžuha Stáhta geaidnodoaimmahat geavahit 184 miljárdda ruvnnu buoridit Davvi Norgga johtalusa.

    Muhto Davvi-Norggamáđii huksen Fauskes Romsii ii leat ekonomalaččat gánnáhahtti 281 miljárdda huksengoluiguin, oaivvilda Ruovdemáđiidirektoráhtta, ja nu ii ávžžutge hukset dan. Lassin das livčče heajos váikkuhusat lundui, birrasii, dálkkádahkii ja boazodollui. Dála ruovdemáđijat Nordlánddas ja Ofuohtas ávžžuhuvvojit buoriduvvot mealgat.

  • – Lip mij láddáduvvamijn barggam Divtasvuonan?

    Vuonarijka Sámemisjåvnå guovllojådediddje Gasska- og Lulle-Vuonan Øyvind Fonn guossidij Ájluovtav Hábmera suohkanin vásse vahko, ja lågådaláj Sámemisjåvnå barggohiståvrå birra Divtasvuonan jages 1935 gitta udnátjij.

    Dábálattjat gå Sámemisjåvnnå l Ájluovtan la siján evangelak tjåhkanibme biednadåben Elimin. Valla dán bále usjudallin Árrana siegen tjadádit tjåhkanimev masi luluj almulasj berustibme, dan diehti gå la muddo såbadimijn, ruopptot histåvråjda gehtjadit ja gæhttjat mij la dáhpáduvvam, subtsas Fonn.

    – Mij viessop ájgijn såbadusájn, árvvaladdamijn ja dåbdijdimijn, ja de mij gal vierttip álgget ållu várrogisát. Mij subtsastip iehtjama bargos mijá vuojnnemguovlos. Ja de gatjádijma rabás gatjálvisáv lågådallamin; lip mij láddáduvvamijn barggam Divtasvuonan?

    Fonn subtsas gå institusjåvnåjn barggin de lij dallusj ájádallam ahte da máná majt oattjojga sijá huvson galggin bajedit ja åhpadit Vuonarijka modella ja vuoge milta.

    – Juska lij huvso diehti, de lij duodaj vuona dábij milta. Nav vaj sáme perspektijvva jali identitiehtta máhtij buorebut várajda váldeduvvat. Duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnå diedádusán tjuodtju sivilisering ja kultivering vuona mærráj milta lij oasse huvsos, ja dássta láddáduvvam tjuovoj. Dánna ij la nammadum makkirak konkrehta institusjåvnnå, valla vierttip ájádallat dasi mij aj oassálastijma dánna, javllá Fonn.

    Fonn buojkot skåvlå dile birra Fredly-institusjåvnån, gånnå åhpadijga dárogiellaj, jur gåk skåvllåpolitihkka lij dalloj, ja dat lij ham dárojduhttem.

    – Ja jus biedna l dárogiellaj, la dat aj vuohke gåktu dárojduhttá – gå ep guovtegielakvuodav duodastip, duoddi sån.

    – Lijma máhttám ietjáláhkáj tjoavddet majt dalloj dahkin, hæjttá Fonn.

    Åvddålijguovlluj sihtá Sámemisjåvnnå vásádusáj ja histåvråj birra gullat, ja sij båhti vas Hábmerij jage duogen.

    Gulldala ienebuv dánna.

    Odne mii oažžut guossái juoigi gii galgá searvat Norske Talenter gilvvuide, šoš! Ánne Márjá áigu hástalit Kolbjørna, máhttá go son muhtun sámegiel doahpagiid? Odne gullo maid julevmagasiidna, dii 12.04.
  • Romssa Sámi Vissui virgáduvvon beaivválaš jođiheaddji

    Les på norsk.

    Jill Abelsen Olsen šaddá vuosttaš beaivválaš jođiheaddji Romssa Sámi Viesus. Dat boahtá ovdán preassadieđáhusas.

    Son bargagoahtá čakčat ja galgá joatkit ohcamin heivvolaš lanjaid Sámi Vissui.

    Abelsen Olsen lea ovdal bargan seniorráđđeaddin Našunala sámi gealboguovddážis (NASÁG).

    Jill Abelsen Olsen
    Foto: Privat