Hopp til innhold

Dá lea dán jagi nuorra sámi dáiddačeahppi

Riddu Riđu festivála nuorra dáiddárin dán jagi lea dánssodeaddji Ánna-Katri Helander.

Ánna-Katri Helander

Ánna-Katri Helander lea dán Riddu Ruđu dán jagi nuorra dáiddár. Gudni lassin son oažžu 25.000 ruvdnosaš stipeandda.

Foto: Preassagovva / Riddu Riđđu

– Dát lea árvonammadeapmi mii munnje ollu mearkkaša. Dánsonsuorggis sáhttá leat dáiddalaččat váttis bargat, ja lossat sáhttá leat nuorra dáiddárin bargat. Dát diehtu movttiidahtii mu meareheamet, ja mun vuorddašan iluin buot vejolašvuođaid maid dát jahki sáhttá buktit munnje, lohká Ánna-Katri Helander.

Dán jagi lea 21-jahkásaš nuorra dánssodeaddji nammaduvvon Riddu Riđu festivála nuorra dáiddárin.

Bajásšaddan Guovdageainnus

Son riegádii Guovdageidnui ja lea doppe šaddan bajás, muhto lea gieskadaš áiggi orron Oslo-gávpogis, vai sus leat buoret vejolašvuođat ovdánit dánsumis.

Son lea dánson dan rájis go 13-jahkásažžan álggii orientála dánsumiiguin.

Helander mielastuvai dánsumii vásihettiinis vugiid mo eará nuorra álgoálbmotlaš artisttat seaguhit iežaset kultuvrra osiid dáláš dáiddalaš ovdanbuktimiidda.

Su vuohki ja dovddahusat leat nuppástuvvan jagiid vássima mielde, seaguhusvuogi rájis main juoigama estehtalaš oasit ja čoavjespahčamat leat seahká gitta dakkár vuohkái mii eambbo állana sámepolitihkalaš hiphop nammasaš musihka guvlui.

Ánna-Katri Helander

Hiphop-musihkka lea dat masa Ánna-Katri Helander eanemusat liiko go dánsu.

Foto: Preassagovva / Riddu Riđđu

Festivála hoavda Karoline Trollvik dadjá;

– Midjiide bohte arvat buorit ohcamušat dán jagi, ja loahpalaš válljejupmái olii Ánna-Katri. Son lea ulbmálaš ođđaáigásaš dánssodeaddji, guhte atná čalmmus áššin sápmelašvuođa sihke dáidaga ja servodaga dáfus. Erenoamáš sáhkkiivuođa mis bokte su álgoálbmotdánsumiid geahčadeamit ja vuohki mo son diktá daid iežas mielastuhttit, lohká Trollvik.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.