Hopp til innhold

Buoiddit masá sorbmejedje su

Gunn Kristin Kemi Granberg lea vásihan eallimis lossa áiggiid. Son losui eanet ahte eanet, iige moge nagadan ruoidnadit iežas. Spesialistadoavttir logai njulgestaga ahte son jápmá jos ii ruoinna.

Gunn Kristin Kemi Granberg

Gunn Kristin illuda go dál sáhttá gávppašit dábálaš bivttasbuvddain. Ii dárbbaš šat buoiddeolbmuid ossodagaide mannat gávdnat biktasiid.

Foto: Privat

Gunn Kristin Kemi Granberg lea ollu jagiid leamaš buoidi, kilut lassánedje eanet ahte eanet maŋŋil go mánáid oaččui. Verret dilli šattai maŋŋil go nuppi máná oaččui, go dát mánná gozihii su ijaid, ja son de illá beasái vuoiŋŋastit. Ja go olmmoš unnán oađđá, de čuohcá dat millii ja diehtalasat maid rupmašii.

(Vuolemusas dán siiddus gulat sáddaga)

Eallidilli lei lossat go lei nu buoidi

Dál áiddobálii lea Gunn Kristin Granberg deavdán 39 jagi. Son ássá Álttás, muhto lea maid moadde jagi orron Hámmarfeasttas. Sus leat guokte máná, geat dál leaba juo oalle stuorrá. Iežas muitala rahčan olu justa dainna go maŋŋil go mánáid oaččui de mannagođii son veavttas bajás. Son njulgestaga buoidugođii. Ii lean somá leat dien dilis, muhto ii son moge nagadan ruoidnadit iežas. Buoiddit dagahišgohte sutnje olu váttuid, danne šaddagođii su eallin oalle lossadin.

Gunn Kristin Kemi Granberg

Gunn Kristin Kemi Granberg illuda dál og lea beassan váivviin ja váttuin mat sus ledje og lei buoidi. Dál lohká iežas leat dábálašolmmožin.

Foto: Privat

Buoiddit dagahedje su buohcin

Son muitala ahte doavttir fertii suinna leat garas, son njulgestaga fertii ohcat beassat čuohpadeapmái unnidit čoavjjis. Čuohpadeamis galge de unnidit sus čoavjji nu ahte dokko ii galgan čáhkat nu ollu borramuš. Muhto ovdalgo dien čuohpadeapmái beasai, de fertii son ruoidnadit iežas logi proseantta veavttas.

Son fertii mannat Bådåddjui ohppui. Doppe galggai oahppat maid sáhttá borrat ja mo galgá juhkat.

Beasai čuohpadeapmái Bådåddjui

Gunn Kristin Kemi Granberg

Gunn Kristin Kemi Granberg lea gehppon masá beliin maŋŋil ruoidnadančuohpadeami

Foto: Anne Olli

Issoras lohká lean vuolgit buohcevissui, go balai ahte ii lean nagadan ruoidnadit iežas dan mađi ahte sáhtte váldit su čuohpadeapmái. Illudahttin lohká lean go gulai ahte lei nagadin ruoidnadit logi proseantta veavttas. Nu beasai čuohpaduvvot, muhto geavai gal funet go ráige sus čoali, ja dat dagahii su hirbmat buohcin maŋŋá čuohpadeami. Fertejedje ođđasit fas rahpat su, ja buhtistit su siskálušaid.

Ruoidnadančuohpadeapmi livčče mannan bures, muhto de guske mo nu su čuollái ja dan dihte šadde váttut.

Lea unnon masá beliin

Dál illuda Gunn Kristin Kemi Granberg go veakta čájeha ahte son lea masa beali ovddeš veavttas dál gehppon. Son valáštallá dávjá. Masá juohke beaivve manná valáštallanstudioi lovttohallat veavttaid. Muđui vázzá son beatnagiinnis golbmii beaivái, go sihke son ieš, ja su beana illudeaba go váccašeaba tuvrraid geainnuid ja bálgái mielde.

Illuda geargat oahpuin ja álgit bargui

Stuorimus dáhpáhussan dál lea geargat oahppuin ja álgit bargat. Lohká šaddat somán beassat čájehit ahte son sáhttá bargat ja leahket earáid searvvis bargobáikkis. Ja soaitá vel geavvat nu ahte son deaivá dan stuorra ráhkisvuođa, dál go son lea seamma go earáge olbmot, lohká 39 jahkásaš nisu Gunn Kristin Kemi Granberg.

Dás gulat eanet dán áššis.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK