Áslat Máhtte oaččui «jápminduomu» doaktáris – dál šálloša buohcceviessu

– Mu mielas lea ahkit ja váivi jurddašit ahte golbma ja bealle mánu manne duššás. Vearrámus mii sáhttá leat geavvan lea ahte šattalmas beasai stuorrut beare olu dien botta, dadjá Turi.

Turi lei guhkit áiggi bártidan oainnuin, son oinnii duppalit. Son jorai doaktáriid luhtte jahkebeali ovdalgo Álttás mearridedje govvet su oaivvi siskkoža.

Dát dáhpáhuvai miessemánu logát beaivvi.

Dušše diibmobeali maŋŋel govvema čuodjá sus telefovdna. Hámmerfeastta doaktárat leat geahččan govaid, ja leat fuobmán juoidá mii ii leat buorre.

Surgadis dieđu oažžu

Beaivvi maŋŋel vuolgá Turi Hámmerfeastta buohccevissui. Doppe son gullá ahte sus lea šattalmas oaivvis, mas lea borasdávda ja dan ii sáhte dikšut.

– Go doavttir dadjá ahte mus leat vel dušše muhtun mánut eallit, de čáhpoda buot. In muitte šat maidege maid vel muitala, mu oaivvis jorragohtet jurdagat hirbmosit, muitala Turi NRK:ii.

NRK lea jorgalan sámegillii oasáža raporttas maid Hámmerfeastta buohcceviesus čálle:

Raporttas maid čállo ahte Hámmerfeastta buohcceviessu lea gulahallan Tromssa Universitehtabuohcceviesuin áššis, ja sin mielas lei beare várálaš álgit čuohppat šattalmasa eret.

Eai beasa hupmat fágaolbmuiguin

Váivves ságain vulggii Turi ruoktot bearraša lusa Guovdageidnui.

Son lei ožžon Hámmerfeasttas mielde telefonnummara, masa su bearaš sáhtii riŋget ja mas fágaolbmot sáhtte vástidit buot gažaldagaide mat bearrašis leat.

– Mii riŋgiimet vahku dohko, muhto eat beassan hupmat ovttainge. Čájehuvvui ahte ledje addán munnje áibbas boasttu nummara.

Hámmerfeastta buohcceviessu šálloša dáhpáhusa.

– Mii šállošat ja ipmirdit bures ahte lei unohis vásáhus bearrašii. Mii áigut guorahallat ášši sihkkarastin dihte ahte ná ii geava boahtteáiggis šat, dadjá Hámmerfeastta buohcceviesu klinihkkahoavda Jørgen Nilsen.

– Sáddeje mu ruoktot jápmit

Miessemánu 31. beaivvi vulggii Áslat Máhtte Tromsii Universitehtabuohccevissui. Son deaivvadii nevrologiijaossodaga doaktáriin.

Turi sávaldat lei ahte sii fállet sutnje suonjardivššu. Nu ii geavvan, baicca oaččui dieđu ahte buohcceviessu ii sáhte dahkat maidege.

– Mun vulgen ruoktot dakkár dovdduin ahte dál sii sáddeje mu ruoktot jápmit. Áidna maid fálle ledje dálkasiid, mat veahkehit bákčasiid vuostá loahpageahčen eallima, muitala Áslat Máhtte.

Muitala rahpasit olbmuide ášši birra

Go joavddai ruoktot, de fertii bearrašii muitalit váivves sága. Earret ovccemánnosaš bártnáža, de leat Áslat Máhtes vel guokte lunttaža. Soai leaba 8- ja 11-jahkásaččat.

– Mánáide muitalit dán birra ii lean leaika. Gal mii čieruimet. Mun in máhte sániiguin muitalit dan váibmobákčasa mii mus lei, ganjalda Turi.

Turi bearaš ii čiegadan ášši olbmuide, sii muitaledje rahpasit movt dilálašvuohta lei. Dat dagaige ahte Turi beasai diehtit juoidá.

– Mus lea okta oahpis guhte lea doavttir. Son dat muitalii munnje ahte sáhtán gáibidit «second opiniona».

Dat mearkkaša ahte muhtun eará fágaolbmot gehččet govaid dan šattalmasas.

Turi humai iežas fástadoaktáriin borgemánus ja sii govvehedje oaivvi ođđasis ja sáddejedje govaid Universitehtabuohccevissui Osloi.

Juste dan dihte háliidage Turi muitalit iežas ášši almmolaččat, čalmmustahttin dihte second opinion vejolašvuođa.

– Buohkat, geat buhcet ja geat vásihit ahte doavttir ii oainne šat dikšunvejolašvuođaid, berrejit gáibidit ahte eará doavttir dahje fágaolmmoš guorahallá sin buozalmasvuođa. Dat sáhttá gádjut du, dadjá Turi.

Oslos ávžžuhii álgit divššuin

Čakčamánu álggus náitalii Áslat Máhtte. Son lei šiehttan doaktáriin ahte ii riŋge sutnje muitalan dihte maŋemus oaiveiskkadeami bohtosa ovdalgo maŋŋel náittosbeaivvi.

– Golbma beaivve maŋŋel náittosbeaivvi riŋgii doavttir ja muitalii ahte Oslos oaivvildit ahte lea vejolaš dikšut šattalmasa. Gal mun nu movttáskin, aitto ledjen eamida ožžon ja de vel ožžon nie buori sága, mojohallá Turi.

Dasto oažžu son gohččuma Universitehtabuohcceviesus Tromssas, muhto juste dat ii gal lean Turi miela mielde.

– Sii eai áigon dikšut mu golbma mánu dás ovdal, mun gal háliidin Osloi.

Borasdávdaossodagas eai diehtán su birra

Muhto Turi vuolgá Tromsii čakčamánu 9. beaivve.

Dán vuoru son galgá borasdávdaossodagas deaivvadit doaktáriin. Doppe son gullá suorggahahtti sága.

– Doavttir muitala ahte sii eai oba diehtánge mu birra ovdalgo Oslos ledje riŋgen ja jearahan eambbo dieđuid mu birra. Čájehuvvo ahte miessemánus lea nevrologiijaossodagas okta eaŋkil doavttir, guhte ieš akto lea mearridan loahpahit mu ášši.

Turi suhttá ja šlundu go gullá dán.

– Jurddaš man olu váivves ja ahkidis beivviid mun in livčče dárbbašan vásihit jus Tromssas ledje miessemánus juo mearridan dikšugoahtit mu, dadjá Turi.

Buohcceviessu šálloša

Universitehtabuohcceviessu Tromssas ipmirda Turi hui bures.

– Dábálaččat lea joavku, geat ovttas gehččet ja árvvoštallet dákkár áššiid ovdalgo mearridit maid dahket. Áslat Máhte áššis lei dušše okta doavttir, ja dat lea áibbas vearrut.

Nu dadjá medisiinnalaš fágahoavda Haakon Lindekleiv.

– Manne ehpet muitalan Áslat Máhttii second opiniona birra miessemánus?

– Mun jáhkán min doavttir lea vajálduhttán muitalit, vástida Lindekleiv.

Buohcceviessu áigo dán ášši guorahallat vuđolaččat, sii maid áigot bovdet Áslat Máhte čoahkkimii ja átnut sus ándagassii.

Fargga geargan divššuin

Čakčamánu 19. beaivve álggii Áslat Máhtes seallamirko- ja suonjardikšu. Beannot vahku geažes lea son geargan.

Ieš lea son duhtavaš divššuin.

– Leat čeahpes olbmot, geaid luhtte mun dovddan oadjebassan. In dieđe vuos maid dikšu lea dahkan šattalmasain. Mun oainnán gal ain duppalit, muitala son.

Su oaivvi eai sáhte govvet ovdalgo lea gollan birrasiid guhtta mánu das rájes go dikšu nohká. Juste dat gal movttiidahttá Áslat Máhtte.

– Mun leaikkastallen doaktáriin ahte dat goit lea buorre mearka go mii šaddat vuordit guhtta mánu. Dat mearkkaša ahte lean ain eallime guđa mánu geažes, boagusta Áslat Máhtte.

Geahča ášši: