Hopp til innhold

Áslat Máhtte oaččui «jápminduomu» doaktáris – dál šálloša buohcceviessu

Miessemánus oaččui Áslat Máhtte Turi surgadis dieđu doaktáris, sus lei borasdávda man ii sáhttán dikšut. Soaittáhagas beasai Turi diehtit juoidá mii oalát rievdadii ášši. Les på norsk.

Aslak Mathis Turi med sønnen, Hans Mathias (9 måneder).

DIKŠUN: Áslat Máhte mielas livččii Tromssa buohcceviessu galgan álgit dikšut su miessemánus juo. Dá son lea iežas nuoramusain stoahkame.

Foto: Ronald Pulk / NRK

– Mu mielas lea ahkit ja váivi jurddašit ahte golbma ja bealle mánu manne duššás. Vearrámus mii sáhttá leat geavvan lea ahte šattalmas beasai stuorrut beare olu dien botta, dadjá Turi.

Turi lei guhkit áiggi bártidan oainnuin, son oinnii duppalit. Son jorai doaktáriid luhtte jahkebeali ovdalgo Álttás mearridedje govvet su oaivvi siskkoža.

Dát dáhpáhuvai miessemánu logát beaivvi.

Dušše diibmobeali maŋŋel govvema čuodjá sus telefovdna. Hámmerfeastta doaktárat leat geahččan govaid, ja leat fuobmán juoidá mii ii leat buorre.

Surgadis dieđu oažžu

Beaivvi maŋŋel vuolgá Turi Hámmerfeastta buohccevissui. Doppe son gullá ahte sus lea šattalmas oaivvis, mas lea borasdávda ja dan ii sáhte dikšut.

– Go doavttir dadjá ahte mus leat vel dušše muhtun mánut eallit, de čáhpoda buot. In muitte šat maidege maid vel muitala, mu oaivvis jorragohtet jurdagat hirbmosit, muitala Turi NRK:ii.

NRK lea jorgalan sámegillii oasáža raporttas maid Hámmerfeastta buohcceviesus čálle:

Buohcci lea odne ožžon diehtit makkár sivva sus lea ja man duođalaš su buozalmasvuohta lea. Buohcci lea ipmirdan duođalašvuođa. Son lea suorganan ja váldán hui lossadit dieđu. Sus ja su moarsis lea unnoraš (4,5-mánnosaš) ja lea dehálaš ahte soai oažžuba buori veahki dál.

Buohcceviesu raporta

Raporttas maid čállo ahte Hámmerfeastta buohcceviessu lea gulahallan Tromssa Universitehtabuohcceviesuin áššis, ja sin mielas lei beare várálaš álgit čuohppat šattalmasa eret.

Eai beasa hupmat fágaolbmuiguin

Váivves ságain vulggii Turi ruoktot bearraša lusa Guovdageidnui.

Son lei ožžon Hámmerfeasttas mielde telefonnummara, masa su bearaš sáhtii riŋget ja mas fágaolbmot sáhtte vástidit buot gažaldagaide mat bearrašis leat.

– Mii riŋgiimet vahku dohko, muhto eat beassan hupmat ovttainge. Čájehuvvui ahte ledje addán munnje áibbas boasttu nummara.

Hámmerfeastta buohcceviessu šálloša dáhpáhusa.

– Mii šállošat ja ipmirdit bures ahte lei unohis vásáhus bearrašii. Mii áigut guorahallat ášši sihkkarastin dihte ahte ná ii geava boahtteáiggis šat, dadjá Hámmerfeastta buohcceviesu klinihkkahoavda Jørgen Nilsen.

Jørgen Nilsen

ÁIGU OAHPPAT: Hámmerfeastta buohcceviessu áigu oahppat boasttuvuođas, dadjá Jørgen Nilsen.

Foto: Jan Harald Tomassen / NRK

– Sáddeje mu ruoktot jápmit

Miessemánu 31. beaivvi vulggii Áslat Máhtte Tromsii Universitehtabuohccevissui. Son deaivvadii nevrologiijaossodaga doaktáriin.

Turi sávaldat lei ahte sii fállet sutnje suonjardivššu. Nu ii geavvan, baicca oaččui dieđu ahte buohcceviessu ii sáhte dahkat maidege.

– Mun vulgen ruoktot dakkár dovdduin ahte dál sii sáddeje mu ruoktot jápmit. Áidna maid fálle ledje dálkasiid, mat veahkehit bákčasiid vuostá loahpageahčen eallima, muitala Áslat Máhtte.

Les også: Trond (53) fikk lungesykdom etter å ha blitt covid-smittet - ikkje godkjent som yrkessjukdom

Trond Muggerud fikk først covid-19, deretter påvist sjukdomen lungefibrose, men får neppe det godkjent som yrkessjukdom. No bur han i ei campingvogn ved Tyrifjorden.
Trond Muggerud fikk først covid-19, deretter påvist sjukdomen lungefibrose, men får neppe det godkjent som yrkessjukdom. No bur han i ei campingvogn ved Tyrifjorden.

Muitala rahpasit olbmuide ášši birra

Go joavddai ruoktot, de fertii bearrašii muitalit váivves sága. Earret ovccemánnosaš bártnáža, de leat Áslat Máhtes vel guokte lunttaža. Soai leaba 8- ja 11-jahkásaččat.

– Mánáide muitalit dán birra ii lean leaika. Gal mii čieruimet. Mun in máhte sániiguin muitalit dan váibmobákčasa mii mus lei, ganjalda Turi.

Aslak Mathis Turi med sønnen, Hans Mathias (9 måneder).

STOAHKÁ MÁNÁIN: Áslat Máhtte stoagada iežas bártnážiin, Hans Mathiasiin.

Foto: Ronald Pulk / NRK

Turi bearaš ii čiegadan ášši olbmuide, sii muitaledje rahpasit movt dilálašvuohta lei. Dat dagaige ahte Turi beasai diehtit juoidá.

– Mus lea okta oahpis guhte lea doavttir. Son dat muitalii munnje ahte sáhtán gáibidit «second opiniona».

Dat mearkkaša ahte muhtun eará fágaolbmot gehččet govaid dan šattalmasas.

Turi humai iežas fástadoaktáriin borgemánus ja sii govvehedje oaivvi ođđasis ja sáddejedje govaid Universitehtabuohccevissui Osloi.

Juste dan dihte háliidage Turi muitalit iežas ášši almmolaččat, čalmmustahttin dihte second opinion vejolašvuođa.

– Buohkat, geat buhcet ja geat vásihit ahte doavttir ii oainne šat dikšunvejolašvuođaid, berrejit gáibidit ahte eará doavttir dahje fágaolmmoš guorahallá sin buozalmasvuođa. Dat sáhttá gádjut du, dadjá Turi.

Les også: Sykehus brøt loven – kreftpasienter fikk ikke forsvarlig oppfølging

Pasientbehandling ved sykehus, Universitetssykehuset Nord-Norge UNN.
Pasientbehandling ved sykehus, Universitetssykehuset Nord-Norge UNN.

Oslos ávžžuhii álgit divššuin

Čakčamánu álggus náitalii Áslat Máhtte. Son lei šiehttan doaktáriin ahte ii riŋge sutnje muitalan dihte maŋemus oaiveiskkadeami bohtosa ovdalgo maŋŋel náittosbeaivvi.

– Golbma beaivve maŋŋel náittosbeaivvi riŋgii doavttir ja muitalii ahte Oslos oaivvildit ahte lea vejolaš dikšut šattalmasa. Gal mun nu movttáskin, aitto ledjen eamida ožžon ja de vel ožžon nie buori sága, mojohallá Turi.

Aslak Mathis Turi.

ILUS: Áslat Máhttii lei illusáhka go Oslos ávžžuhedje álgit divššuin.

Foto: Ronald Pulk / NRK

Dasto oažžu son gohččuma Universitehtabuohcceviesus Tromssas, muhto juste dat ii gal lean Turi miela mielde.

– Sii eai áigon dikšut mu golbma mánu dás ovdal, mun gal háliidin Osloi.

Borasdávdaossodagas eai diehtán su birra

Muhto Turi vuolgá Tromsii čakčamánu 9. beaivve.

Dán vuoru son galgá borasdávdaossodagas deaivvadit doaktáriin. Doppe son gullá suorggahahtti sága.

– Doavttir muitala ahte sii eai oba diehtánge mu birra ovdalgo Oslos ledje riŋgen ja jearahan eambbo dieđuid mu birra. Čájehuvvo ahte miessemánus lea nevrologiijaossodagas okta eaŋkil doavttir, guhte ieš akto lea mearridan loahpahit mu ášši.

Turi suhttá ja šlundu go gullá dán.

– Jurddaš man olu váivves ja ahkidis beivviid mun in livčče dárbbašan vásihit jus Tromssas ledje miessemánus juo mearridan dikšugoahtit mu, dadjá Turi.

Aslak Mathis Turi.

VÁIVVES JURDAGAT: Olu váivves jurdagat leat Áslat Máhtes leamašan buozalmasvuođa dihte.

Foto: Ronald Pulk / NRK

Buohcceviessu šálloša

Universitehtabuohcceviessu Tromssas ipmirda Turi hui bures.

– Dábálaččat lea joavku, geat ovttas gehččet ja árvvoštallet dákkár áššiid ovdalgo mearridit maid dahket. Áslat Máhte áššis lei dušše okta doavttir, ja dat lea áibbas vearrut.

Nu dadjá medisiinnalaš fágahoavda Haakon Lindekleiv.

– Manne ehpet muitalan Áslat Máhttii second opiniona birra miessemánus?

– Mun jáhkán min doavttir lea vajálduhttán muitalit, vástida Lindekleiv.

Buohcceviessu áigo dán ášši guorahallat vuđolaččat, sii maid áigot bovdet Áslat Máhte čoahkkimii ja átnut sus ándagassii.

Haakon Lindekleiv

HÁLIIDIT DEAIVVADIT: Universitehtabuohcceviessu Tromssas háliidit deaivvadit Áslat Máhtiin vai besset átnut ándagassii.

Foto: UNN

Fargga geargan divššuin

Čakčamánu 19. beaivve álggii Áslat Máhtes seallamirko- ja suonjardikšu. Beannot vahku geažes lea son geargan.

Ieš lea son duhtavaš divššuin.

– Leat čeahpes olbmot, geaid luhtte mun dovddan oadjebassan. In dieđe vuos maid dikšu lea dahkan šattalmasain. Mun oainnán gal ain duppalit, muitala son.

Su oaivvi eai sáhte govvet ovdalgo lea gollan birrasiid guhtta mánu das rájes go dikšu nohká. Juste dat gal movttiidahttá Áslat Máhtte.

– Mun leaikkastallen doaktáriin ahte dat goit lea buorre mearka go mii šaddat vuordit guhtta mánu. Dat mearkkaša ahte lean ain eallime guđa mánu geažes, boagusta Áslat Máhtte.

Aslak Mathis Turi med sønnen, Hans Mathias (9 måneder).

ČUVGES BOAHTTEÁIGI: Áslat Máhtte jáhkká alddis čuvges boahtteáiggi. Son illuda bajásgeassit Hans Mathiasa.

Foto: Ronald Pulk / NRK

Geahča ášši:

Dá sáhtát video geahččat.

Korte nyheter

  • Gaupejakta starter i dag

    I dag starter gaupejakta, og Miljødirektoratet har åpnet for jakt på 51 dyr.

    Naturvernforbundet mener det er for mange, og viser til at gaupa er en sterkt trua art som ligger langt under bestandsmålet.

    Det kan bare jaktes i Oppland, Hedmark er blant flere regioner i landet der Miljødirektoratet sier nei til jakt.

    Gaupe
    Foto: Namsskogan Familiepark / NRK
  • Otná rájes beassá bivdit albasa

    Guovvamánu 1. beaivve rahppui Norggas albbasbivdu golmma borasbireguovlluin. Bivdu bistá njukčamánu 31. beaivái. Oppalaččat sáhttá bivdit 51 albasa, ja oppalaččat 15 ráves njiŋŋelasa.

    Luonddugáhttenlihttu oaivvilda lohku lea menddo allat, ja čujuha ahte albbas lea garrasit áitojuvvon nálli, mii lea vuolábealde dan logu mii lea mihttun biddjon.

    Albasa sáhttá bivdit Opplánddas. Birasdirektoráhtta lea gieldán bivddu Hedmarkas ja olu eará guovlluin.

    Gaupe
    Foto: Roald Heirsaunet / Roald Heirsaunet
  • Sámis AWG-plánat

    Team Sápmi jođiheaddji Ron Walter Knutsen lea ilus go dán jagi rájes leat beassan eambbo oasseváldiid sáddet Árktalaš dálveriemuide. -Mii sávaimet lasihit logu 60 olbmui, dat lea dohkkehuvvon, muitala Knutsen. Nu leat ge dán dálvvi beassan gánddaid futsal-joavkku maid sáddet gilvvuide, mat leat Fort McMurray:s Kanádas. Son muitala sámis plánat AWG hárrái, muhto ii dáhto vuos nu olu eambbo gal dadjat.

    Les saken på norsk

    Team Sápmi Arctic Winter Games 2023
    Foto: Stig Tovås / Team Sápmi AWG