Hopp til innhold

Brasila nieida: – Lossat vuoigŋat buolašin

Lonohallanstudeanta vásihii badjel guhttalot gráda erohusa jándoris, ja earenoamáš hástalusat eai váilon go muohttagii duolmmastii.

Camila

Camila ii dovdda báhkka áimmu go vuoiŋŋada, muhto galbma áimmu gal. Olggobealde Diehtosiidda.

Foto: Frode Grønmo / NRK

Brasilianske Camila syntes det var utfordrende å komme fra sydlige strøk til kalde nord.

Camila stoahká galbma áimmuin. Govven ja redigeren; Frode Grønmo.

Camila Emboava Lopes lohkagođii dán vahkus masteroahpu journalistihkas Sámi allaskuvllas Guovdageainnus.

– Mun bohten deike go mus lea miella vásihit juoga ođđasa, ja oahppat eambbo dan birra go Norga lea dohkkehan sápmelaččaid álgoálbmogin, čilge Camila.

Camila ii gula ieš álgoálbmogiidda, muhto sus leat máŋga olbmá geat gullet álgoálbmogiidda.

  • Guldal:

30 lieggaceahkis 30 buolašceahkkái

Olles 60 ceahki erohusa temperatuvrras vásihii Camila go máktkoštii Brasilas Davvi-Norgii.

– Dá lea Paraíba sáttogáddi, Brasilas.

Camila viser kysten

Dá čájeha Camila govaid go lei sáttogáttis ovdal go vulgii davas.

Foto: Frode Grønmo / NRK

– Doppe lei 32 gitta 35 lieggaceahki mannan vahkkoloahpa.

Camila čilge ahte sutnje lea geahččalus dušše vuoigŋat go bođii muohtamáilbmái.

– Galbma áibmu lea mu mielas suohkadeappot go liegga áibmu, ja mun váibban jođaneappot go váccán dáppe.

Láhpi koaffara mas ledje bivut

Masteroahppostudeanta massii iežas koaffara jođidettiin, ja sutnje lei buolaš áibbas amas.

Lihkus oaččui luoikkasin bivuid Sámi allaskuvllas go Guovdageainnus lei lagabui 40 ceahki buolaš mánnodaga.

– Allaskuvla lea oastán lieggabiktasiid lonohallanstudeanttaid várás, muhto mis ii leat goassege ovdal boahtán studeantta nie guhkin, muitala allaskuvlla hálddahusbargi Lena Susanne Gaup.

«Now I´m ready to swim in the snow»

Allaskuvlla biktasiiguin lea Camila gearggus vuojadit muohttagis, ja lea hui ilus go oaččui luoikkasiin albma bivuid.

Dál go don leat nie bures gárvodan, de don gal njuiket obbasii ja vuojádat dego Lulli-Amerihká ábis?

– Juo, dál lean gearggus vuodjat obbasis, lohká Camila ja boagusta.

Biktasat mat sus ledje mielde, eai leat lahkage nu assái go skuvlla biktasat, muitaleastá vel son.  

Camila Lopes

Sámi Allaskuvla lea oastán biktasiid lonohallanstudeanttaid várás.

Foto: Frode Grønmo / NRK

 

 

Korte nyheter

  • «Stjålet»-skuespiller: – Alt er fra ekte hendelser

    Loga sámegillii.

    – Alt er laget fra ekte hendelser. Det er det livet samer må tåle på svensk side av Sápmi.

    Det forteller skuespiller, artist og reindriftsutøver Simon Issat Marainen. Han spiller Olle i filmen Stjålet, som nå er på topp ti i 71 land.

    Filmen tar for seg reindriftsmiljøet i Nord-Sverige, og splittelsen mellom sáme og andre innbyggere som mener samene har skylden for alt vondt.

    – Mye inngrep, rasisme, du blir ikke tatt på alvor, du føler deg oversett, og det har konsekvenser for din psykiske helse.

    Slik beskriver Marainen situasjonen, både på svensk side og ellers.

    – Samiske næringer er undertrykket på svensk side, spesielt reindrifta, mener han.

    – Det var spesielt å se filmen. Jeg er meget fornøyd med resultatet. Sterke følelser, og i filmen ser man mye som kjennes sterkt, når en ser alt en reindriftsutøver må tåle.

    Gula olles jearahallama dás.

  • «Suoládeapmi»-neavttár: – Visot lea duohta dáhpáhusain ráhkaduvvon

    Les på norsk.

    – Visot lea duohta dáhpáhusain ráhkaduvvon. Dat lea dat duohta eallin maid sápmelaš šaddá gierdat dáppe ruoŧabeale Sámi.

    Dan muitala neavttár, artista ja badjeolmmoš Simon Issát Marainen. Son neaktá «Olle» «Suoládeapmi»-filmmas, mii dál lea logi buoremusaid gaskkas 71 riikkas.

    Filbma govvida Davvi-Ruoŧa boazodoallobirrasa ja mo badjeolbmot ja eará ássit leat juohkásan, go eará ássit oaivvildit ahte buot mii lea heittot, lea sápmelačča sivva.

    – Ollu sisabahkkemat, ollu cielaheapmi, olbmot eai váldde du duođas, don dovddat iežat badjelgehččojuvvon, ja dat čuohcá psyhkalaš dearvvašvuhtii.

    Nu govvida Marainen dili, sihke ruoŧabeale ja maid eará guovlluin.

    – Sámi ealáhusat leat hui badjelgehččojuvvon ruoŧabeale, goit boazodoallu, oaivvilda son.

    – Lei hui erenomáš oaidnit filmma. Mun lean hui duhtavaš bohtosiin. Garra dovddut, ja doppe leat hui ollu áššit mat čuhcet garrasit olbmuide, go oaidná visot daid áššiide maid boazovázzi šaddá gierdat.

    Gula olles jearahallama dás.

    Simon Issát Marainen er en av deltakerne i SGP
    Foto: NRK / Danil Roekke
  • Measta 3 miljovnna olbmo ožžo ruđa NAVas 2023:s.

    Les på norsk

    2,8 miljovnna olbmo, mii lea bealli Norgga álbmogis, ožžo doarjaga Navas unnimusat oktii 2023:s. Dasa lassin ledje 105 000 olgoriikkalačča geat ožžo ruđa Navas.

    - Eatnašat mis vuostáiváldet ruđa Navas oktii dahje máŋgii eallimis, ja diimmá jagi oaččui bealli álbmogis ruđa Navas unnimusat oktii. Dat muitala maid Nav mearkkaša servodahkii ja olbmuide, dadjá bargo- ja čálgodirektevra Hans Christian Holte.

    Nav máksámušat olbmuide geat orrot Norggas lassánedje 8,9 proseanttain ovddit jagi ektui, lassáneapmi lea 46,6 miljárdda ruvnnuin

    - Eanet buozalmasjávkan ja eanet penšunisttat lasihedje buohcanruđaid ja boarrásiidpenšuvnna mávssuid. Bargočielggadanruđat ja bargonávccahisvuođadoarjja lassánedje, ja go šattai čavga bargomárkan 2023:s, de mávssii Nav unnit beaiveruđaid 2022 ektui, dadjá Holte.

    Oktiibuot 583 miljárdda ruvnno ovddas maid NAV mávssii olbmuide 2023, manai 10,6 miljárdda olbmuide geat orrot olgoriikkas. Dát lea 1,8 proseantta ollislaš supmis.

    Nu čállá Nav.