Hopp til innhold

Boazu darvánii asfalterenrusttegii ja duššai

Les på norsk.

Moatti beaivvi áigi darvánii boazu gaskaboddosaš asfalterenrusttega bázahusaide Giron girdišiljus.

Bohcco heakka eai nagodan gádjut ja Gabná čearru moaitá dál dáhpáhusa.

– Dát lea hui váivi, dadjá čearu ovdaolmmoš Lars-Marcus Kuhmunen SVT Sápmái (ruoŧagielat artihkkal).

Árabut dán geasi divodedje girdilangeainnu Girona girdišilljus ja dalle giddejedje girdišillju guovtti vahkkui.

Divodeami oktavuođas ceggejuvvui gaskaboddosaš asfalterenrusttet girdišilljui, ja moadde beaivve áigi fuomášedje bargit ahte boazu lei darvánan asfalterenrusttega bázahusaide.

Bargit dieđihedje iežaset bargoaddái ja Gabná čerrui dán birra.

Čearru geahččalii diimmá giđa juo bissehit divodeami go gielddas jerre sis oaivila áššis. Muhto čearu oaivilat eai váldon vuhtii, oaivvildit sii.

– Mii eat liikon dan jurdagii gal go 200 mehtera das eret lea min johtingeaidnu. Girdišilju oaččui ođđa asfáltta ja buori girdilangeainnu, muhto hárve jurddaša makkár váikkuhusat dáid daguin šaddet, lohká Kuhmunen.

Ellen Laurin, Swedavia várrepreassahoavda, geas lea ovddasvástádus Giruna girdišiljui, kommentere dáhpáhusa SVT Sápmái:

– Mii diehtit dáhpáhusa birra. Dat mii dál dáhpáhuvvá lea ahte mii dutkat dáhpáhusa ovttas vuollelágideaddjin. Mii leat bidjan johtui doaibmabijuid ja áigut dađistaga bidjat johtui doaibmabijuid eastadan dihtii ahte sullasaš dáhpáhus fas geavvá. Mii šállošat dieđusge dan mii dáhpáhuvai - dat lea hui váivves dáhpáhus, son čállá.

Ii leat vel mearriduvvon mo čearru áigu čuovvolit ášši.

– Mii fertet oaidnit mo mii bargat viidáseappot dáinna áššiin, mii eat leat vel mearridan maidege, loahpaha Lars-Marcus Kuhmunen.

Korte nyheter

  • Veagalválddii 15 jahkásačča – dubmejuvvui badjel njeallje jagi giddagassii

    Sis-Finnmárkku dievdu lea celkojuvvon sivalažžan veagalváldimis vuolleahkásaš nieidda Hålogalándda Lágamánnerievttis.

    Dievdu lea dubmejuvvon njeallje jagi ja guhtta mánu giddagasráŋggáštussii. Son šaddá maiddái máksit buhtadusa niidii ja ii ge oaččo váldit oktavuođa sutnje.

    Sis- ja Nuorta-Finnmárkku diggegottis áššehuvai dievdu guovvamánus, muhto Romssa ja Finnmárkku stáhtaadvokáhtta guoddalii duomu.

    Veagalváldin galgá dáhpáhuvvan muhtin ásodagas, Sis-Finnmárkkus, juovlamánus 2021:s.

    Dievdu biehttala veagalváldima, iige leat dovddastan iežas sivalažžan.

    Tinghus Tromsø
    Foto: Jørn Inge Johansen
  • Várrehus: – Garra biekkat vurdojuvvon

    Les på norsk.

    Meteorologalaš instituhtta lea sádden fiskes dásis várrehusa garra biekkaide siseatnamiin Nordlánddas ja Romssas maŋŋebárgga rájes.

    Maŋŋebárgga rájes vurdojuvvojit báikkálaččat nana biekkat, 25-27 mehtera sekunddas oarjjabealde.

    Biegga lassána álggos Nordlándda siskkit osiin, ja njiedjá loahpas Romssa siskkit osiin.

    Meteorologat rávvejit olbmuid sihkkarastit luovos biergasiid ja dárkkistit luoddačujuhusaid jus lea johtimin.

    – Luovos biergasat sáhttet bossojuvvot eret ja muhtun mátkkit sáhttet šaddat guhkibun, dieđihuvvo dieđáhusas.

    Lokalt kraftige vindkast i Nordland
    Foto: Meteorologisk institutt
  • Lea dáhtton stáhtaráđi álggahit hilgojuvvon bieggafápmoplána

    Les på norsk.

    Gáŋgaviikka sátnejođiheaddji Ragnhild Vassvik (Bb) bivdá Energiijaministara álggahit hilgojuvvon Rovrorášša bieggafápmoplánaid.

    Dan dieđiha energiwatch.no (dárogielat artihkal).

    Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtas (NČE) leat árvvoštallan vejolašvuođa hukset Rovrorášša bieggafápmoprošeavtta, muhto eai válljen geassemánus dan vuoruhit ovddasguvlui.

    Vuossárgga lei stáhtaráđis Terje Aaslandas (Bb) čoahkkin Gáŋgaviika sátnejođiheddjiin fápmo- ja industriijaloktema birra Finnmárkkus.

    Energiwatch dieđuid mielde lea huksejeaddji St1 geažuhan ahte gielda sáhttá oažžut 150 miljovnna jahkásaš dietnasa dán bieggafápmoguovllus.

    Ragnhild Vassvik
    Foto: Jan Harald Tomassen