Hopp til innhold

Bivnnuhis fálaldat sáhttá heaittihuvvot

Deanu gielda soaitá ruhtaseastima geažil gártat heaittihit fálaldagaid mat galget olbmuid muhttit eallinvugiid vai eai oaččo váibmovigiid, sohkardávddaid ja eará dávddaid.

Miriam Hellstrøm og Ole Henrik Somby viser treningsutstyr

JASKAT: Neavrres dálkki geažil Miriam Hellstrøm ja Ole Henrik Somby leigga ferten cealkit eret Álšaguovddáža bearjadaga fálaldagaid. Soai doaivuba buoret dálkki go gielddastivra meannuda bušeahta.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Boahtte jagi gielda ferte geavahit lagabui 2,4 miljovnna kruvnnu unnit ruđa go dán jagi, oaivvilda ráđđealmmái. Muhto salderendárbbut (red.meark: ruhtasirddašan-dárbbut) leat ain stuorát, lagabui 12 miljovnna kruvnnu.

Dan oktavuođas dat lea Deanu ráđđealmmái árvalan heaittihit earret eará Deanu Álšaguovddáža.

Beaivválaš jođiheaddji Ole Henrik Somby ii jáhke heaittiheamen gieldda seastit maidige, ja irggástallá dál gieldda politihkkáriidda vai guovddáš ain bisuhuvvo.

– Go olbmot bissot dearvvasin, de dat seastá maid servvodaga ruhtadili. Danin doaivvun politihkkáriid jurdilit nuppes ovdal go mearridit heaittihit guovddáža fálaldagaid, lohká Somby.

Našunála áŋgiruššansuorgi

Deanu Álšaguovddáš lea ásahuvvon 2012s, ja fállá veahki olbmuide geat dárbbašit muhttit fuones eallinvugiid, ovdamearkka dihtii fysalašdoaimmaid, biepmu ja borgguheami oktavuođas.

Golbma vuosttaš jagi lea stáhta ruhtadan doaimma mii lea oassi našunála barggus muđui. Muhto dán jagi lea gielda ferten váldit badjelasat ruhtadeami, oktiibuot 250.000 kruvnnu.

Váttis beassat vearrámus buncarakki badjel

Fálaldagat lea nuvttá ealáhatolbmuide, muhto maiddái earát geavahit vejolašvuođaid.

– Olusat dárbbašat veahki beassat dan vearrámus buncaraggá badjel, ii ge dat leat nu álki. Muhto go vuos leat johtui beassan, de fuomášit man geahppa eallima dat duođaid buktá, muitala Somby.

Deanu Álšaguovddáš fállá maid veahki molsut borrandábiid ja gávnnahit makkár borramušaid fertejit geavahit vai bissot dearvvasin.

– Maiddái skuvllat ja mánáidgárddit leat leamaš hui čeahpi ávkkástallan min fálaldagain, Somby muitala.

Doaivu sáhttit beastit guovddáža

Frank Martin Ingilæ

RÁPMO: Deanu sátnejođiheaddji Frank Martin Ingilæ mielas álšaguovddáš bargá buori barggu.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Deanu sátnejođiheaddji Frank Martin Ingilæ lohká leat stuorra hástalussan oažžut balánssa boahtte jagi bušehttii. Dattetge doaivu sáhttit várjalit gieldda áidna álšaguovddáža.

– Eanetlohku lea dál siskkáldasat olles leavttuin árvvoštallamin vejolašvuođaid. Muhto ovdal go sáhttit lohpidit maidige, de fertet geahččat dili oppalaččat, Ingilæ vástida.

Su mielas lea dál menddo árrat diehtit maid guovddáš duođaid lea mearkkašan Deanu servvodahkii.

– Guovddáža barggut leat movttáskahttán sulli 10 proseantta gieldda álbmogis vážžit várrečohkaide, čuoigat ja eará láhkai lášmmohallat ja lihkadit. Bealistan jáhkán guhkitáigge positiivva váikkuhusaid leat ollu stuorát go dat 250.000 kruvnnu maid gielda gártá máksit, árvvoštallá Ingilæ.

Maiddái eará fálaldagat sáhttet heaittihuvvot

Muhto ingilæ ii vuos dieđe mo galget sáhttit gádjut boahtte jagi ruhtadili.

Ovdagottis sii leat gaskaboddosaččat čuovvolan ráđđealbmá seastinárvalusaid.

Ráđđealmmái lea árvalan heaittihit maid Nuoraidklubba, beali unnit ruđa Eaktodáhtolašvuođa-guovddážii ja uhcit juolludeami dearvvašvuođa- ja fuolahusdoaimmaide ja guovttegielalašvuođa doaimmaide.

Korte nyheter

  • Sámediggi doarju Finnmárkku spábbačiekčanbiirre barggu vealaheami ja rasismma vuostá  

    Sámediggi juolluda 400.000 kruvnna doarjjan Finnmárkku spábbačiekčanbiirre prošektii MII-MET-VI.

    Prošeavtta ulbmil lea eastadit vealaheami ja rasismma spábbačiekčama bokte deaivvadanbáikin. Jurdda lea spábbačiekčama bokte hukset lagat oktavuođaid olbmuid ja servodagaid gaskkas Finnmárkkus.

    Doarjja juolluduvvo Sámedikki regionálaovddidanprošeavttaid doarjjaortnegis.

    – Mii iluin doarjut MII-MET-VI. Sámediggi jáhkká ahte prošeakta sáhttá čájehit mo boahtteáiggis sáhttá bargat rasismma ja vealaheami eastademiin. Lea hirbmat buorre ahte aktevra nu go Finnmárkku spábbačiekčanbiire váldá hástalusa duođalažžan ja searvá dehálaš eastadanbargui, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

    Imaštalat go maid MII-MET-VI mearkkaša?
    Dat leat dat vuosttaš sánit prošeavtta čuorvvassániin – davvisámegillii, kvenagillii ja dárogillii:

    Mii leat seamma joavkkus!

    Met olema samassa laakissa!

    Vi er på samme lag!

    I den første cuprunden mellom Alta IF og Kirkenes IF ble MII-MET-VI-prosjektet markert før kampstart.
    Foto: Anders Abrahamsen / Finnmark Fotballkrets
  • Feirer verdens bokdag med Lukkaris poesi

    I år feirer «Mun Dajan - Foreninga Samiske forfattere» Verdens lesedag med Rauni Magga Lukkaris rike poesi.

    Det skjer i kveld på Romssa sámi viessu i Tromsø.

    Lukkari mottok nylig kongens fortjenestmedalje og Troms og Finnmarks fylkes kulturpris. Hun har virket som forfatter og forlegger i 35 år. Hun har også skrevet utallige prologer til festivaler og jubileer, i tillegg til dikt og skuespill.

    Verdens bok- og opphavsrettsdag (også kalt verdens bokdag) en FN-dag som markeres 23. april.

    Det ble vedtatt av generalforsamlingen til FNs organisasjon for utdanning, vitenskap, kultur og kommunikasjon (UNESCO) i 1995.

    Rauni Magga Lukkari
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Gielddat bissehit bieggafápmohuksemiid

    Ruoŧa gielddaid veto-riekti bieggafápmoásahemiide lea bissehan 72 proseantta prošeavttain maŋemuš njeallje jagi, čállá SVT Västernorrland.

    Sivvan dasa lea go eai gávdno njuolggadusat mat gusket buhtadusaide gielddaide mat dohkkehit bieggafápmohuksemiid.

    Jagi áigi álggahuvvui guorahallan man ulbmil lea gávdnat evttohusaid buhtadussan gielddaide, muhto dán rádjái ii lea mihkkege dáhpáhuvvan.

    Dál SCA, Eurohpa stuorimus priváhta vuovdeeaiggát, ávžžuha ráđđehusa bargagoahtit áššiin ja gávdnat buori čovdosa.

    – Mii sávvat ahte stáhta váldá iežas ovddasvástádusa, dat livčče buorre juohke oktii. Dálá dilli dagaha dušše dárbbašmeahttun balu servvodagas. Livčče álkidan olu jus mis livčče čielga njuolggadusat maid čuovvut, lohká SCA bieggafápmohoavda Martin Ingels.

    Vindturbiner i skog i Sverige
    Foto: Skjermdump