Hopp til innhold

Bisma rámiida porsáŋgulaččaid

Mannan vahku galledii Davvi-Hålogalándda bisma Porsáŋggu gieldda. Mátkki loahpahuvvui ipmilbálvalusain Leavnnja girkus sotnabeaivve. Bisma lei hui duhtavaš gullat porsáŋgulaččaid áŋgirvuođa birra eaktodáhtolaš bargguid hárrái.

Olav Øygard

Olav Øygard

Foto: Arne Ivar Johnsen / Nrk

Mannan gaskavahkku rájes sotnabeaivái galledii Davvi-Hålogalándda bisma Olav Øygard Porsáŋggu gieldda. Dán mátkkis beasai son oaidnit ja gullat mo olbmot Porsáŋggus barget girkolaš eallimis. Øygard leamašan bisman guokte jagi bismagottis mii fátmmasta Tromssa, Finnmárkku ja Svalbárdda.

Áŋgiris olbmot divvo kapealla

Skoganvarre kapell

Skuvvanvári kapealla

Foto: Arne Ivar Johnsen / Nrk

Mátkkis Porsáŋggus gieskat galledii bisma Olav Øygard Skuvvanvári, Čuđegietti, Billávuona ja Leavnnja. Son lohká erenoamážit muitit olbmuid áŋgirvuođa Skuvvanváris gos gili olbmot eaktodáhtolaččat divvu kapealla mii lei mieskan. Skuvvanvári kapealla huksejuvvui 1963:s ja kapealla lea riikkaantikvára kulturmuitolisttus. 2013:s divvugohte gili olbmot dán kapealla mii juo lei dan mađe mieskkan ahte giddejuvvui 2012:s. Øygard deaivvadii soapmásiiguin geat eaktodáhtolaččat divvu kapealla ja sin bargguid bisma rámiida.

Golbma giela addá áddejumi eallimii

Lakselv kirke

Leavnnja girku

Foto: Arne Ivar Johnsen / Nrk

Porsáŋgu lea golmmagielat gielda gos dat gielalaš ja kultuvrralaš máŋgga bealátvuohta lea servvodahkii eambbo riggodahkan dan sadjáigo váttisvuohtan dahje hástalussan, lohká Øygard. Ipmilbálvalusain Porsáŋggus gullojit buot golbma giela, sámegiella, kvenagiella ja dárogiella. Olbmuide lea buorre gullat ipmilsániid iežaset eatnigillii. Dát váikkuha maid buoret áddejupmái eallimii ja erenoamážit kristtalaš oskui go beassá sártni gullat iešguđet gillii, oavvilda bisma.

Šattai geahpas vázzit

Margit Pedersen

Margit Pedersen

Foto: Arne Ivar Johnsen / Nrk

Juohke gávccát jagi galgá bisma galledit bismagotti searvegottiid ja dál leat gávcci jagi vássán dan rájes go bisma galledii Porsáŋggu. Okta sis gii vásihii golmmagielat ipmilbálvalusa Leavnnja girkus Porsáŋggus mannan sotnabeaivvi, gos Davvi Hålogalándda bisma Olav Øygard maid oassálasttii, lei kárášjohkalaš Margit Pedersen gii ássá Leavnnjas. Maŋŋá go son beasai oaidnit ja gullat bisma de šattai vel beanta geahpas vázzit, lohká son.

Dát gal su movttiidahttá

Sonja Magnhild Nyby

Sonja Magnhild Nyby

Foto: Arne Ivar Johnsen / Nrk

Sonja Magnhild Nyby beasai maid vásihit Davvi Hålogalándda bismma Leavnnja girkus ja son lohká ahte lei buorre beassat oaidnit ja gullat su danin go dákkár deaivvadeapmi maid movttiidahttá sin buoremus láhkai bargat girkoeallima ovddas Porsáŋggus. Sonja Magnhild lávlu maid Leavnnja girkokoaras.

Unnit gielat berrejit eanet gullot

Karl Yngve Bergkåsa

Karl Yngve Bergkåsa

Foto: Arne Ivar Johnsen / Nrk

Davvi Hålogalándda bismma ráđđeaddi lea ovddeš Kárášjoga báhppa Karl Yngve Bergkåsa. Son muitala Porsáŋgulaččaid bures vuostáváldán sin. Bergkåsa muitala sin fitnan Čuđegiettis, Billávuonas, Leavnnjas ja maid Skuvvanváris nugo bisma muitalii.

Olbmot leat muitalan bargguid birra maid sii eaktodáhtolaččat barget searvegotti ovddas ja dan birra leamašan somá gullat, lohká Karl Yngve Bergkåsa. Son sávvá maid sámegiela ja kvenagiela eanet almmolašvuođas gullot go dušše girkus ja dainna berre Porsáŋggu gielda duođalaččat bargat,lohká son.

Korte nyheter

  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK
  • Krever egen distriktskvote

    Fiskerne i Vardø ba Trygve Slagsvold Vedum om en egen distriktkvote da finansministeren besøkte fiskeværet på mandag.

    Fiskere i åpen gruppe, de som har fiskebåter under 11 meter, har mistet rundt halvparten av kvota i år - sammenlignet med i fjor.

    Og signalene er at kvotene må reduseres ytterligere i årene framover.

    Det slår hardt ut for Vardø der store deler av fiskeflåten er i åpen gruppe.

    Leder for Vardø fiskarlag, Frode Robertsen, frykter fraflytting.