Hopp til innhold

Bilkida sámi servodaga

Unna girjjáš mas girječálli ja sápmelaš, Maren Uthaug, 130 siiddus bilkida sámi servvodaga ja njunnožiid. Girjji válde sápmelaččat vuosttá giehta speažžumin ja reaškkasin.

Maren Uthaug
Foto: Thoralf Balto

Ášši doaimmaha Thoralf Balto

Duorastat eahket Skansen dálus Tromssas almmuhuvvui satire girji "Ságer somá leat sápmealaččan".

Bilkosgirji

Maren Uthaug girji

Maren Uthaug girji

Foto: Thoralf Balto

Girjjis bilkideaba girječálli Maren Uthaug, ja girjji doaimmaheaddji, Marena oarbmealli, Mona Solbakk, olles sámi servvodaga. Girjji almmuheamis Solbakk leaikkastalai ja ii maššan. Ribahii bilkidasttit maiddái sámi girjječállii.

- Hallo, dá lea vuosttas girji sámis mii almmustuvvo Sámedikke doarjaga haga. Sihkkarvuođa dihti ledne guoddalan dan sámediggái.

Fanasgieddelaš sohkii gullaba

Mona Solbakk ja Maren Uthaug

Mona Solbakk ja Maren Uthaug

Foto: Thoralf Balto

Lágabui 40 jagi boarrásat leaba oarbmealežat Maren ja Mona, soai gullaba Solbakk sohkii Fanasgiettis. Marena eatni lea rivgu ja áhčči ges sápmelaš, muhto sus lea unnit sámi duogáš go Monas.

Mona baiká maid sámivuogin leaikkastallá Maren. Dát go son lea maiddái rivgu, de lea sutnje álkkit bilkidit sápmelaččaid, geain lea gullevašvuođa dahjege identitehta váttisvuođat. Maren Uthaug orru Danmárkkus ja lea unnán sápmelaš Mona ektui, ja sáhttá maid bálddastahttit iežas olbmuiguin geain lea identitehta váttisvuođat.

- Dat gal leamašan duođaid ovdamunni munnje. Jus Mona, gii lea Sis Finnmarkku sápmelaš, livččii bilkidan mearrasápmelaččaid, de dat livčče jáhkkimis áddejuvvon njulgestaga badjilgeahččanvuohtan.

Bargá diehtojuohkindirektevran

Mona Solbakk gii beaivválaččat bargá diehtojoahkindirektevrra Tromssa Universitehtas, lohká leat dehálažžan áhte sámit ieža sáhttet iežaset bilkidit. Son ii loga galgat iežas váldit mendo duođalažžan.

Mona Solbakk navdá leat erenomáš dehálažžan áhte sámit ráhpet uvssa olgomáilbmái. Danne leage girjji čállán sihke sáme- ja dárogillii, vai earátge oidnet áhte sámit sáhttet ja máhttet iežaset bilkidit.

Sárgon govaid girjái

Maren, gii lea sargon govaid girjái, oaidná sápmelašvuođa olggobeale čálmmiin. Siskkáldasat sáhttet sii iežaset bilkidit ja reaškkit.

Siidu girjjis Ságer somá leat sápmelažžan

Siidu girjjis Ságer somá leat sápmelažžan

Foto: Thoralf Balto

- Dan lean oaidnán go deaivvadan sogan. Siskkáldasat ja sámi birrasis lohká iežaset bilkidit ja reškket iežaset. Muhto lean fuomášan ođđasiin ja muđui medias de leat sápmelaččat jáskat ja duođalaččat..

Illá luovvanii čállin

Maren Uthaug rážai álgit girjji čállit. Jáhkii sus ii leat doarvái duogáš dasa. Fertii máŋgii Monas jearrat maid sáhttá bilkidit ja maid ii, ja sáddestalai manusiid sutnje.

Muhto go vuos albmalahakai beasai johtui čállimiin, de fuomášii son áhte sus lea ain olu sápmelašvuohta ja muitá olu dan áiggis go orui Guovdageainnus gitta 7 jahkkásažžan.

Riidduid sáhttá bilkidit

Son oidnii daid riidduid ja váttisvuođaid mat sámi eallimis leat. Sis eadnan ja mearrasápmelaččaid gaska lea vuohttán olu nákkuid. Lei olu maid sáhtii viežžát ja dát ledje sutnje njulgestaga vuodja gáhkkun.

Bilkida Guovdagean beassašdoaluid

Muitá bures ahte beassašdoalut Guovdageainnus gos son ásai eallima algo čieža jagi. Doppe ledje beassašdoalut kristalaš deaivvadeamit. Nu bilkida ge girjjis sárgomin otná beassašdoaluid, gos báhppa anaša nissonolbmuin beassašfestivalas.

- Doalut leat nu rievdan áhte tevnnet ieš alddis muitala gosa dát festivalat lea johtán ovddežis otnážii, go geahččá mii doppe otne dáhppáhuvvá. Kristalašvuohta gal masá ii oidno doppe.

Oaidná bilkideami dearvvašlažžan

Maren Uthaug navdá leat dearvvašlažžan geahččat iežas servodaga bilkideame bokte.

Son jáhká maid somábun leahkit sápmelažžan jos sámit nagadivčče bilkidit ja čaibmat iežaset dažaid láhkosis. Olmmoš šaddá geahppasat ja lea maid dearvvaslaš beassat reaškkit, lohká Uthaug.

Sámit gergosat bilkos girjái

Girječálliguovttus navdiba sápmelaččaid leat gergosin vuostáiváldit dákkáraš girjji, ja vuordiba maid reakšuvnnaid, lohká Mona Solbakk ja ribaha reaškkihti go dadjala vel ná: "Hallo, jos sápmelaččat leat jávoheami, de dieđán áhte sii leat suhttan. Dadjet juoidá, dat ii daga maidige, mii gal gierdat.

Girjealmmuheamis

Girjealmmuheamis

Foto: Thoralf Balto


Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.