Mánáidsuodjalusas oažžu máŋggalaganaš veahkki, doppe lea vejolaš oažžut ruoktot veahkki, muhto geavvá maid muhtimin nu ahte mánáide ferte gávdnat biepmoruovttu. Dalle lea vejolaš olbmuin veahkehit sin geat dárbbašit veahkki, muhto ii leat álo álki gávdnat biepmoruovttuid, muitala Guovdageainnu mánáidsuodjalusa jođiheaddji Berit Anette Hætta.
Ii leat álki gávdnat sámi veahkke- ja biepmoruovttuid
Mánáidsuodjalus sáhttá veahkkin bearrášiidda, nu ahte muhtimin besset vánhemat vuoiŋŋastit. Dán áigge leat olu okto vánhemat, danne dárbbašit sii muhtimin friddja, dalle leat guosseruovttut buorre veahkkit. Muhto de lea nu ahte olbmot illá váldet dusttet váldit ovddasvástádusa eará olbmuid mánáide, ja máiddái biepmoruovttuid lea leamaš váttis gávdnat sámi guovlluin. Nu lohká maid Sis-Finnmárkku Bearašsuodjalan kántuvrra jođiheaddji Eilif Norvang:
Biepmoruoktoguovddáš veahkkin gávdnat biepmoruovttuid
Biepmoruokto-guovddáža jođiheaddji Torbjørn Johansen muitala alddiineaset leat sierra siidu neahtas, das sii almmuhit makkár ruovttuid dárbbašit, ja muhtimin sii almmuhit aviissain ahte ohcet biepmoruovttuid mánáide. Iežaset lohká maid muhtimin johttit báikkiid mielde ja doppe deivet olbmuid nugo mat buvddaid olggobealde, ja vel valáštallan doaluid leat sii leamaš ohcamin biepmoruovttuid.
Torbjørn Johansen lohká Biepmoruokto-guovddáža bargat olles Finnmárkku ovddas, sii dat veahkehit gielddaid gávdnat biepmoruovttuid. Muhto ii loga dattege álo gávdnat Finnmárkkus doarvái biepmoruovttuid, danne fertejit maid ohcat olggobeal Finnmárkku.
Váttis gávdnat rivttes ruovttu
Dán maid lohká leat váttisin lea gávdnat biepmoruovttu mii galggašii heivet justa dan mánnái geasa justa dalle dárbbašit ruovttu. Ja muhtimin lea nu ahte mánnái galggašii gávdnot dakkáraš biepmoruokto gos eai leat eará mánát, nu ahte dáid biepmovánhemiin eai galggašii leat alddiineaset mánát ruovttus.
Ja de lea maid nu ahte mánná ja biepmovánhemat galget heivet oktii Giella lea dehálaš ášši, sámegielat mánáide ferte gávdnat sámegielat biepmoruovttuid, ja biras ferte maid heivet.
Son lohká gal alddiineaset álo leat biepmoruovttuid gos hállet sámegiela, muhto de ii heive ges báiki, ja iige suopman. Ja máŋgii lea nu ahte mánáid vánhemat muhttin muddui sáhttet mearridit gosa mánát galget biddjot, muhto ii álo leat vejolaš čuovvolit sin. Dattege geahččalit sii čuovvut sin sávaldagaid
Gielddain mearridit gosa mánáid bidjet biepmoruktui
Gielddat dat rievtti mielde mearridit gosa bidjet mánáid geat gártet biepmoruovttuide. Ja biepmoruovttuid sii gal álo dárbbašit, danne sáhttet olbmot geat hálidit váldit biepmománáid iežaset háldui váldit Hámmárfiesta biepmoruokto-ásahusain oktavuođa. Sii bohtet de háleštit singuin, ja jos orru dát leat miellagiddevažžan, de bovdejit sii dáid olbmuid kursii maid fertejit de čađahit.
Dán kurssa gohčodit sii "Pride" kursan. Doppe ohppet mo mánáid galgá bajásgeassit, mo veahkeehit mánáid geat leat šaddan gillát heajos ruovttu dilis, ja nu ain. Ja go dán kurssa leat čađahan, de dohkkehuvvojit sii biepmoruoktun. Muhto dattege leat gielddat geat mearridit gosa bidjet iežaset gieldda mánáid biepmoruovttuide.
Biepmovánhemiin gáibiduvvo poletiduođaštus
Poletiattesta/duođašusa leat baggu buktit ja dasalassin galgá gielda dohkkehit biepmoruovttu ja lassin fertejit dát olbmot duođas hálidit leahkit biepmoruoktun. Dasalassin ii galgga sis leat makkárge áššii mas leat seksuálalaččat geange vealahan, biepmovánhemiin gáibiduvvo poletiatestta, ja eaige galgga leat makkárge rihkkosáššiide sorron.