Hopp til innhold

Biepmoruoktu lea maid veahkkin

Mánáidsuodjalusas oažžu máŋggalaganaš veahkki, nugo veahkki ruoktot dahje ahte earát váldet mánáid dikšui muhtin áigái. Muhto máŋgii lea váttis gávdnat biepmoruovttuid mánáide.

Berit Anette Hætta

Guovdageainnu mánáidsuodjalusa jođiheaddji Berit Anette Hætta.

Foto: Anne Olli

Ášši doaimmaha Ánne Olli

Ášši doaimmaha Anne Randi Oskal

Mánáidsuodjalusas oažžu máŋggalaganaš veahkki, doppe lea vejolaš oažžut ruoktot veahkki, muhto geavvá maid muhtimin nu ahte mánáide ferte gávdnat biepmoruovttu. Dalle lea vejolaš olbmuin veahkehit sin geat dárbbašit veahkki, muhto ii leat álo álki gávdnat biepmoruovttuid, muitala Guovdageainnu mánáidsuodjalusa jođiheaddji Berit Anette Hætta.

Ii leat álki gávdnat sámi veahkke- ja biepmoruovttuid

Eilif Norvang

Eilif Norvang

Foto: Anne Olli

Mánáidsuodjalus sáhttá veahkkin bearrášiidda, nu ahte muhtimin besset vánhemat vuoiŋŋastit. Dán áigge leat olu okto vánhemat, danne dárbbašit sii muhtimin friddja, dalle leat guosseruovttut buorre veahkkit. Muhto de lea nu ahte olbmot illá váldet dusttet váldit ovddasvástádusa eará olbmuid mánáide, ja máiddái biepmoruovttuid lea leamaš váttis gávdnat sámi guovlluin. Nu lohká maid Sis-Finnmárkku Bearašsuodjalan kántuvrra jođiheaddji Eilif Norvang:

Biepmoruoktoguovddáš veahkkin gávdnat biepmoruovttuid

Biepmoruokto-guovddáža jođiheaddji Torbjørn Johansen muitala alddiineaset leat sierra siidu neahtas, das sii almmuhit makkár ruovttuid dárbbašit, ja muhtimin sii almmuhit aviissain ahte ohcet biepmoruovttuid mánáide. Iežaset lohká maid muhtimin johttit báikkiid mielde ja doppe deivet olbmuid nugo mat buvddaid olggobealde, ja vel valáštallan doaluid leat sii leamaš ohcamin biepmoruovttuid.

Torbjørn Johansen lohká Biepmoruokto-guovddáža bargat olles Finnmárkku ovddas, sii dat veahkehit gielddaid gávdnat biepmoruovttuid. Muhto ii loga dattege álo gávdnat Finnmárkkus doarvái biepmoruovttuid, danne fertejit maid ohcat olggobeal Finnmárkku.

Váttis gávdnat rivttes ruovttu

Dán maid lohká leat váttisin lea gávdnat biepmoruovttu mii galggašii heivet justa dan mánnái geasa justa dalle dárbbašit ruovttu. Ja muhtimin lea nu ahte mánnái galggašii gávdnot dakkáraš biepmoruokto gos eai leat eará mánát, nu ahte dáid biepmovánhemiin eai galggašii leat alddiineaset mánát ruovttus.

Ja de lea maid nu ahte mánná ja biepmovánhemat galget heivet oktii Giella lea dehálaš ášši, sámegielat mánáide ferte gávdnat sámegielat biepmoruovttuid, ja biras ferte maid heivet.

Son lohká gal alddiineaset álo leat biepmoruovttuid gos hállet sámegiela, muhto de ii heive ges báiki, ja iige suopman. Ja máŋgii lea nu ahte mánáid vánhemat muhttin muddui sáhttet mearridit gosa mánát galget biddjot, muhto ii álo leat vejolaš čuovvolit sin. Dattege geahččalit sii čuovvut sin sávaldagaid

Gielddain mearridit gosa mánáid bidjet biepmoruktui

Gielddat dat rievtti mielde mearridit gosa bidjet mánáid geat gártet biepmoruovttuide. Ja biepmoruovttuid sii gal álo dárbbašit, danne sáhttet olbmot geat hálidit váldit biepmománáid iežaset háldui váldit Hámmárfiesta biepmoruokto-ásahusain oktavuođa. Sii bohtet de háleštit singuin, ja jos orru dát leat miellagiddevažžan, de bovdejit sii dáid olbmuid kursii maid fertejit de čađahit.

Dán kurssa gohčodit sii "Pride" kursan. Doppe ohppet mo mánáid galgá bajásgeassit, mo veahkeehit mánáid geat leat šaddan gillát heajos ruovttu dilis, ja nu ain. Ja go dán kurssa leat čađahan, de dohkkehuvvojit sii biepmoruoktun. Muhto dattege leat gielddat geat mearridit gosa bidjet iežaset gieldda mánáid biepmoruovttuide.

Biepmovánhemiin gáibiduvvo poletiduođaštus


Poletiattesta/duođašusa leat baggu buktit ja dasalassin galgá gielda dohkkehit biepmoruovttu ja lassin fertejit dát olbmot duođas hálidit leahkit biepmoruoktun. Dasalassin ii galgga sis leat makkárge áššii mas leat seksuálalaččat geange vealahan, biepmovánhemiin gáibiduvvo poletiatestta, ja eaige galgga leat makkárge rihkkosáššiide sorron.


Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.