Hopp til innhold

Ná garvvát biebmomirkkohuhttima

Buhtisvuohta, rivttes temperatuvra ja gierdevašvuohta lea dehálaš go leat bassimin. Loga dás biebmobearráigeahčču rávvagiid biebmomirkkohuhttima vuostá.

Illustrasjonsfoto: Grilling

RIVTTES TEMPERATUVRA: lea dehálaš vuordit dassái go grilla lea liegganan ovdal go álggát bassit. Illustrašuvdnagovva.

Foto: Colourbox.com

Go leat bassimin borramuša de lea riska ahte borramuš ii givssa, danne lea dehálaš vuordit dassái go grilla lea albma láhkái liegganan.

Gassagrilla dárbbaša sullii 5 minuhtta liegganit, ja grilla mas kuolat dárbbaša sullii 20 minuhtta.

Eai nagot vuordit

Go leat bassimin borramuša, de fertet leat gierdevaš. Ollugat eai nagot vuordit dassá go grilla lea liegganan. Jus it nagot vuordit dassá go grilla lea doarvái liekkas, de lea bahá ahte borramuš ii givssa, ja dalle sáhttá oažžut biebmomirkkohuhttima.

Illustrasjonsfoto: Grilling

Bija njuoska bierggu ovtta beallai ja gárvves básson biepmuid fas nuppe beallai.

Foto: Colourbox.com

Don oainnat ahte grilla lea liegganan go kuollat leat ruoksat, ja daidda lea šaddan ránes bajoš.

– Lea buorre jorgalit bassinborramuša dávjá, fertet maid sirdit saji vel biepmu oažžu dássásaš bassima. Vaikke bajoš biepmus lea bures basson, de ii mearkkaš dat ahte biepmu lea giksan, dadjá seniorráđđeaddi biepmobearráigeahčus, Kjersti Nilsen Barkbu.

Buhtisvuohta lea dehálaš

Muitte álo bassat gieđaid kohkkedettiin, basa sihke ovdal ja maŋŋá go leat guoskan njuoska birgui. Basas vel gieđaid ovdal go boradat.

Geavat ráinnas reaidduid. Ále geavat reaiddu man geavahit njuoska birgui eará diŋggaide, váldde buvttes reaidduid giksan borramuššii ja sáladii.

Jus leat tuvrras bassimin ja ii leat čáhci, de lea vuogas váldit fárrui giehtadesinfekšuvnna.

Kjersti Nilsen Barkbu

Loga maid: Pass på så du ikke kjøper feil engangsgrill

Jikŋon borramuš galgá leat máizzas

Muitte ahte biepmu galgá leat galbmasis, ja galgá leat galmmas dassái go áiggot bassit. Lea maid dehálaš ahte jikŋon borramuš lea máizzas ovdal go basát.

Jus njuoska biergu lea lahka dahje guoská gárvves borramuššii, de sáhttet bakteriijat sirdit. Danne lea buorre bidjat njuoska ja gárvves bierggu sierra:

– Buorre ráva lea ahte bijat njuoska bierggu ovtta beallai ja gárvves basson bierggu fas bijat lihtti ala nuppe beallai grilla, muitala Nilsen Barkbu.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.