Hopp til innhold

Bergstø (SG): – Norgga stáhta ferte heahpanit

– Lea heahpat go Beaivváža huksenplánat eai vel leat ollašuvvan, oaivvilda SG stuorradiggeevttohas. Muhto Gurubellodat lea áidna bellodat mii válgaprográmmastis addá čielga lohpádusaid.

Ridnoaivi ja nieguidoaidni bihttás

SÁVVET HUKSENRUĐAID: – Beaivváš Sámi Našunálateáhtera bargit ánssášit seamma buriid bargovejolašvuođaid go Norgga našunálateáhtera bargit, oaivvilda Gurutbellodaga stuorradiggeevttohas Trine Noodt. Govva lea Ridnoaivvi ja nieguid oaidni teáhterbihtás.

Foto: Beaivváš Sámi Teáhter

Trine Noodt

IMAŠTALLÁ: – Manne son eai leat eará bellodagat go Gurutbellodat, mii stuorradiggeprográmmastis lohpida hukset vistti sámi nationála teáhtara várás? imaštalla behtton Trine Noodt, Finnmárkku Gurutbellodaga 1. stuorradiggeevttohas.

Foto: Stian Strøm / NRK

«Gurutbellodat áigu hukset sierra vistti Beaivvás Sámi Našunálateáhtera várás».

Nie dat čuočču bellodaga stuorradiggeprográmmas (2017-2021).

– Dat čielgasit geatnegahttá bellodaga stuorradiggeáirasiid čuovvolit lohpádusaid, ja ovttas eará bellodagaiguin gávdnat ruđa ođđa vistái, čilge Finnmárkku Gurutbellodaga 1. stuorradiggeevttohas Trine Noodt.

Muhto son lea behtton go ii gávnna ášši birra maidige eará bellodagaid válgaprográmmain.

Dan rájes go Beaivváš Sámi Našunálateáhter 1987:s ásahuvvui oasusvuođđudussan, de dat lea leamašan seamma visttis Guovdageainnus.

– Visti ii leat heivehuvvon teáhterdoaimmaide, ja lea dál nu heajos dilis ahte visttis lea veadjemeahttun ovdánahttit teáhterbarggu mii lea dehálaš oassi sámi giela ja kultuvrra ovdánahttimis, oaivvilda Noodt.

140 miljovnna kr

Gurutbellodat háliida hukset sierra vistti, mii olggul lea hábmejuvvon dan láhkái ahte addá olbmuide vuordámušaid vistti sisdollui.

– Dáppe galgá sáhttit buvttadit juoidá mainna mii sáhttit čevllohallat ja atnit árvvus, čilge Noodt.

Plánejuvvon visti lea árvvoštallojuvvon máksit 140 miljovnna kruvnnu.

– Ráđđehusbellodagat leat behttán

– Manne son Gurutbellodat ii leat vuoruhan dán ášši vássán stuorradiggeáigodagas. Gurutbellodat han lea leamaš Olgeš- ja Ovddádusbellodaga ráđđehusa doarjjabellodat?

– Šállošan go mii eat leat nagodan oažžut ráđđehusbellodagaid, Olgešbellodaga ja Ovddádusbellodaga, vuoruhit dán ášši. Muhto eat sáhte vuollánit, ja go mis dál dát vel lea váldon sierra čuoggán stuorradiggeprográmmas, de dat geatnegahttá min čuovvolit ášši, son vástida.

– Fertet vuoruhit ollu eará áššiid

Anne Karin Olli på Sametinget

VUORUHANÁŠŠI: – In sáhte muitalit makkár digaštallamat ráđđehusas leat leamaš go eat leat sáhttán vuoruhit sámi nationála teáhtervistti vássán stuorradiggeáigodagas, lohká sámi stáhtačálli ja Olgešbellodaga 3. stuorradiggeevttohas Anne Karin Olli.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Sámi stáhtačálli ja Finnmárkku Olgešbellodaga 3. stuorradiggeeavttohas, Anne Karin Olli, duođašta ahte ráđđehus ii leat vuoruhan sámi našunálateáhtera.

– Mis lea leamaš vássán áigodagas nu ollu eará áššit miehtá Norgga maid leat ferten bidjat ovddabeallai. Nu dat beare lea. Danin eat leat sáhttán juolludit ruđa hukset sierra sámi našunálateáhtervistti, čilge Olli.

Muhto dat su mielas ii dárbbaš mearkkašit ahte nu šaddá agibeaivái.

Maiddái Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla lea sávvan ođđa vistti. Olli oaivvilda dan sáhttit hukset nu ahte heivehuvvo maid teáhterdoaimmaide. Muhto goas, dan son ii sáhte lohpidit.

– Heahpat

Kirsti Bergstø

GUOROS LOHPÁDUS? – Viessohuksen lea bušeahttaášši, ja danin SG ii namat maidige sámi nationálateáhtera vistti birra válgaprográmmastis, čilge Finnmárkku SG 1. stuorradiggeevttohas Kirsti Bergstø.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Finnmárkku Sosialisttalaš Gurutbellodaga (SG) 1. stuorradiggeevttohas, Kirsti Bergstø, oaivvilda dán ášši gártan heahpadin Norgga stáhtii.

– Vaikko SG válgaprográmmas ii čuoččo mihkkige dan birra, de dat ii mearkkaš ahte bellodat ii dáhto vuoruhit hukset ođđa vistti sámi našunálateáhtera várás, čuoččuha Bergstø.

Son lohká SG viggan juolludit ruđa dasa, muhto eai leat ožžon doarjaga eará bellodagain sin stáhtabušeahttaárvalusaide.

– Jus Norgga našunálateáhter, Nationaltheatret Oslos, livččii seamma fuones dilis go Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea, de Stuorradiggi ii goassige livččii dohkkehan dan, oaivvilda Bergstø.

– Leat garván detáljjaid

– Jus SG mihttomearri lea hukset ođđa vistti sámi našunálateáhtera várás, manne dalle din válgaprográmmas ii daddjo mihkkige dán áššis?

– Dat lea dan geažil go dá lea bušeahttaášši. SG prográmma muitala daid stuorra linjjáid, man guvlui háliidat iežamet áigumušaiguin, eat ge mii leat váldán detáljjaid mielde nie mot Gurutbellodat, vástida Bergstø.

Runar Sjåstad

GUOROS LOHPÁDUS? Váikko Finnmárkku Bb 1. stuorradiggeevttohas Runar Sjåstad ge lohpida doarrut sámi nationálavistti ovddas, de dattege dan birra ii namuhuvvo ii mihkkige Bb válgaprográmmas.

Foto: Anniken Pedersen / NRK

Maiddái Finnmárkku Bargiidbellodaga vuosttaševttohas Runar Sjåstad vástida dan seamma go jearan manne Bargiidbellodaga prográmmas ii daddjo mihkkige sámi našunála teáhterviesu birra.

– Bargiidbellodaga ulbmil lea duohtandahkat teáhtervistti. Dárbbut lea leamaš dihtosis juo guhká, čilge Sjåstad.

Álkit lohpidit go lea oppošišuvnnas?

Dárbbut ledje dihtosis maiddái dalle go Bargiidbellodagas lei fápmu, Stoltenberga ráđđehusa áiggis. Muhto Beaivváš sámi teáhterii ii leat vuoruhuvvon ii Stoltenberga ráđđehusas ii ge Solberga ráđđehusas.

Go NRK jearrá ahte lea go opposišuvnnas álkit addit lohpádusaid go posišuvnnas, de biehttala dan:

– Bargiidbellodat lea hárjánan leat fápmoposišuvnnas, eat ge mii fievrrit dakkár politihka opposišuvnnas maid eat čađat jus oažžut fámu, čilge Sjåstad.

– Lea go heahpat go stáhta ii vel leat juolludan ruđaruđaid ollašuhttit sámi teáhterviesu nie movt Kirsti Bergstø lohká?

– In hálit geavahit nie garra sániid gal. Muhto livččii áigi dál plánaid duohtandahkat, iige dušše hállat daid birra, vástida Sjåstad.

– Našunála ovddasvástádus

Sametingsrepresentant Inger Elin Utsi (NSR)

– SIS VÁILO DÁHTTU: – Go Olgeš- ja Ovddádusbellodaga ráđđehus čilge ahte Norggas leat ollu eará áššiide masa fertjit vuoruhit ruđaid, de han dat muitala ahte sis váilo dáhttu hukset sierra vistti sámi nationála teáhtera várás, oaivvilda Beaivváš stivrraláhttu Inger Elin Utsi.

Foto: Berit Solveig Gaup / NRK

Beaivváš Sámi Našunálateáhtera stivrralahttu ja Sámedikki ovddasteaddji, Inger Elin Utsi, lohká buorren go bellodagaid stuorradiggeevttohasat lohpidit bargat áššiin.

– Muhto eaŋkil olbmuid lohpádusat eai mearkkaš seamma ollu go lohpádusat mat leat bellodagaid válgaprográmmain, oaivvilda Utsi.

Su mielas ášši ii leat dušše eaŋkil olbmuid ovddasvástádus, muhto olles servvodaga.

– Eaŋkil olbmuid lohpádusain ii leat ávki jus ráđđehus ii bargga maidige áššiin, oaivvilda Utsi.

Stivrra beales goit eai áiggo vuollánit áššiin, ja doivot sáhttit ollašuhttit huksenplánaid boahtte stuorradiggeáigodagas.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.