Hopp til innhold

Beaska bohciidahttá liekkus muittuid kruvdnaprinseassa Mette-Maritii 

Mánnán kruvdnaprinseassa viegadii beaskkain, dáinna erenoamáš sámi gárvvuin.

Bilde av Kronprinsparet.

Kruvdnaprinsapárra muitaleaba mánnávuođa sámi duhkorasaid ja sámevuođa nanosmuvvama birra. Muittašeaba maiddái iežaska suohttasiid Sámis.

Foto: NRK

Mette-Marit oaččui maiddái sámi stohkosa mainna stoagai olles mánnávuođa. Dainna leat maiddái su mánát stoahkan.

Olu erenoamáš fearánat bohtet millii go kruvdnaprinsa Haakon ja kruvdnaprinseassa Mette-Marit deaivvadeaba NRK Sámiin vuosttaš geardde iežaska ruovttus Skaugumas.

Dát deaivvadeapmi geavvá Sámi álbmotbeaivve oktavuođas. Soai vuohttiba ahte dát beaivi fátmmasta eambbosiid jagis jahkái.

Kronprinsparet Håkon og Mette-Marit i anledning intervju om Samenes nasjonaldag.

Kruvdnaprinsa ja kruvdnaprinseassa searvaba sámi álbmotbeaiveávvudoaluin sotnabeaivvi.

– Vássán 10-20 jagi oainnán ovdáneami. Eambbosat atnet iežaset sápmelažžan ja šaddá oassi sin identitehtas. Dat lea hui buorre, dadjá kruvdnaprinsa.

Mette-Marit joatká

– Olus munno agis muitalit mo mánnán heahpanadde leat sápmelaš, muhto otne lea áibbas eará dilli. Dat čájeha ovdáneami mii lea hui buorre ja dehálaš servvodahkii, čilge Mette-Marit.

Stoagai gietkamin

Borgemánus leaba leamaš náittosdilis 21 jagi. Náittosskeaŋkan oaččuiga gávttiid, muhto eatnašat eai dáidde diehtit ahte gákti ii lean vuosttaš sámi gárvu maid kruvdnaprinseassa lea atnán.

– Mu áhčči lei fitnan Finnmárkkus ja attii munnje beaskka. Buolašin lei dat álo badjelis ja lávejin nu čevllohallat dainna.

az8md8VQnJs

Kruvdnaprinsapárra leigga nahkehan beaska badjelii go finaiga guovdageainnus, dan beaivvi lei olles 30 buolašceahkki.

Foto: Lise Åserud / NTB

Okta eará náittosskeaŋka bohciidahttá maiddái muittuid mánnávuhtii.

– Ožžon gietkama mánnán, stohken dainna hirbmat olu. Lávejin guottašit iežan dohkáid gietkamin.Dainna leat maiddái mu mánát stoahkan unnin., muitala kruvdnaprinseassa.

Fikk komse i bryllupsgavegave.

Govas geige dalá sámediggepresideanta Svein Roald Nystø gietkama kruvdnaprinsapárrii.

Foto: Lise Åserud / SCANPIX

Beakkán heargevuodjin-dáhpáhus

Olles 12 jagi leat vássán dan rájes go finaiga Davvisámis. Dán mátkái leat olu liekkus ja somás muittut čadnon.

6YW7HjSOBaM
2009:s vulggiiga kruvdnaprinsapárra Guovdageidnui ja Kárášjohkii.
– Leat dat olmmošdeaivvadeamit ja mo olmmoš vuostáiváldo, dan moai muite buoremusat, dadjá Haakon.
_ds_ZeOzKIo.ved flokken
Mátkkis beasaiba vuolgit duoddarii bohccuid geahččat.
– Lea nu miellagiddevaš digaštallat valljivuođa ja luonddu birra sápmelaččain. Sis leat olu reflekšuvnnat maid ferte astat guldalit, čilge kruvdnaprinsa.
Kronprinsparet avbildet i Karasjok. Februar 2009
Sámi álbmotbeaivvi ávvudeigga Kárášjogas doppe boraiga árbevirolaš sámi biepmu.
– Sápmelaččain gávdno erenomáš viissisvuohta. Sámiid árbevirolaš eallinfilosofiija lea diekkár lunddolaš oassi guoddevašvuhtii.
KRONPRINSPARET kjører med reinsdyr.
– Dan maid muittán buoremusat lei go dalle go leimmet duoddaris. Doppe ožžon dan seamma dovddu go lávejin mánnán veallát bulkoris. Lei nu fiinnis, ja máŋgga lahkai bessen lagat iežan, dadjá Mette-Marit.

Muitalettiin mátkkiska birra, de Mette-Marit orru muitámin juoidá ja čaimmiha.

– Muittán erenoamážit go Haakon áiggui herggiin vuodjit. Dien dáhpáhusa moai gal letne olu čaibman, dadjá Mette Marit ja bohkasa.

Haakon čaimmiha.

– Mun galgen geahččalit herggiin vuodjit. Bessen johtui, muhto fáhkkestaga spiehkastii heargi gurut guvlui ja mun gis jotken olgeš guvlui. Gopmánin ja viehkalin maŋŋái, lihkus lei nuorra gánda lahkosis, gii oaččui gitta dan hearggi nu ahte bessen mátkái fas.

  • Geahča kruvdnaprinssa heargevuodjin-video:

Oahppat boasttudaguin

– Áhčči dajai oktii, dat mii lea dehálaš sápmelaččaide lea maiddái dehálaš midjiide. Lean ovtta oaivilis suinna.

Nu dadjá kruvdnaprinsa, gii oktii ieš galgá šaddat Norgga gonagassan. Su mielas lea dehálaš oahppat boasttuvuođain vai servvodaga sáhttá nannet.

– Eat mii leat álo válljen buoremus čovdosiid, nugo ovdamearkka dihtii dáruiduhttinpolitihka. Dat dagahii stuorra vahágiid sápmelaččaide. Ii dat lean buorre muđuige stuorraservvodahkii. Danin sávan ahte mii sáhttit šaddat dakkár servvodahkan, mii oahppá boasttudaguin ja nu ovdánat ja gávdnat buriid čovdosiid.

  • Sámediggerahpamis jagi 1997 ánui Gonagas Harald ándagassii sápmelaččain:

Mette-Marit om Haakon: «Han så meg. Han forsto meg.»

Korte nyheter

  • Venezia-biennales Riddu Riđđui

    Dáiddároappážat Gáddjá ja Biret Haarla leigga oassin sámi čájáhusbáikki prográmmas Venezia-biennales. Fargga boahtiba Riddu Riđđui áibbas ođđa dánsunčájálmasain, «Starting from staring». Čájálmasa vuolggasadji eamiálbmoga ja eanetlohkoálbmoga gaskasaš deaivvadeapmi. Riddu Riđđu lágiduvvo Gáivuonas suoidnemánu 13 .- 17. beivviid.

    Biret Haarla og Gáddjá Haarla er valgt ut til Årets unge kunstner 2021 for Riddu Riđđu.
    Foto: Pressefoto
  • Sámedikkeráde Hámsunbiejvijt rahpá

    Bájkálasj fámo dal dán jagásj Hámsunbiejvijt galggá rahpat.

    – Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen la dan bargguj vájnnodum. Sån la juo tjårggim boahtá, subtsas mihás festivállaoajvve Anita Overelv.

    Overelv nammat dan aktijvuodan Mikkelsen la daj vuostasj rabás vinjok ulmutjij gaskan guhti Sámediggáj válljiduváj, ja aktan Runar Myrnes Baltojn válljiduváj jagásj LHBT GayGallán 2018.

    – Sierraláhkáj ávvudahtte la gå Mikkelsen tjårggi boahtá Hámsunbiejvijt rabátjit dán jage. Ij la dåssju 40 jage dallutjis gå dát festiválla álgadij, valla vinjok kultuvrrajahke l má dán jage, ja dajna de lip vinjok girjálasjvuohtaj dán jagásj Hámsunbiejvijn tjalmostam, hæjttá Anita Overelv.

    Sametingsråd Mikkel Eskil Mikkelsen
    Foto: Elena Junie Paulsen / NRK
  • Ambulánsagirdit gearggusvuođas

    Áibmoambulánsabálvalus dieđiha ahte girditeknihkkarat lea sajis girdišiljuin ja ahte ambulánsabálvalus lea gearggusvuođas miehtá beaivve. Girditeknihkkáriid konflikta sáhttá ain čuohcat girdimiidda go fertejit dárkkistit girdiid mat eai leat dárkkistuvvon bargoheaitaga áigge

    Ambulansefly på Bodø lufthavn. Lufttransport sitt fly.
    Foto: Barbro Andersen / NRK