Beaska bohciidahttá liekkus muittuid kruvdnaprinseassa Mette-Maritii 

• Les saken på norsk: Pesken vekker varme minner hos kronprinsesse Mette-Marit

Mette-Marit oaččui maiddái sámi stohkosa mainna stoagai olles mánnávuođa. Dainna leat maiddái su mánát stoahkan.

Olu erenoamáš fearánat bohtet millii go kruvdnaprinsa Haakon ja kruvdnaprinseassa Mette-Marit deaivvadeaba NRK Sámiin vuosttaš geardde iežaska ruovttus Skaugumas.

Dát deaivvadeapmi geavvá Sámi álbmotbeaivve oktavuođas. Soai vuohttiba ahte dát beaivi fátmmasta eambbosiid jagis jahkái.

– Vássán 10-20 jagi oainnán ovdáneami. Eambbosat atnet iežaset sápmelažžan ja šaddá oassi sin identitehtas. Dat lea hui buorre, dadjá kruvdnaprinsa.

Mette-Marit joatká

– Olus munno agis muitalit mo mánnán heahpanadde leat sápmelaš, muhto otne lea áibbas eará dilli. Dat čájeha ovdáneami mii lea hui buorre ja dehálaš servvodahkii, čilge Mette-Marit.

Stoagai gietkamin

Borgemánus leaba leamaš náittosdilis 21 jagi. Náittosskeaŋkan oaččuiga gávttiid, muhto eatnašat eai dáidde diehtit ahte gákti ii lean vuosttaš sámi gárvu maid kruvdnaprinseassa lea atnán.

– Mu áhčči lei fitnan Finnmárkkus ja attii munnje beaskka. Buolašin lei dat álo badjelis ja lávejin nu čevllohallat dainna.

Okta eará náittosskeaŋka bohciidahttá maiddái muittuid mánnávuhtii.

– Ožžon gietkama mánnán, stohken dainna hirbmat olu. Lávejin guottašit iežan dohkáid gietkamin.Dainna leat maiddái mu mánát stoahkan unnin., muitala kruvdnaprinseassa.

Beakkán heargevuodjin-dáhpáhus

Olles 12 jagi leat vássán dan rájes go finaiga Davvisámis. Dán mátkái leat olu liekkus ja somás muittut čadnon.

2009:s vulggiiga kruvdnaprinsapárra Guovdageidnui ja Kárášjohkii.

– Leat dat olmmošdeaivvadeamit ja mo olmmoš vuostáiváldo, dan moai muite buoremusat, dadjá Haakon.

Mátkkis beasaiba vuolgit duoddarii bohccuid geahččat.

– Lea nu miellagiddevaš digaštallat valljivuođa ja luonddu birra sápmelaččain. Sis leat olu reflekšuvnnat maid ferte astat guldalit, čilge kruvdnaprinsa.

Sámi álbmotbeaivvi ávvudeigga Kárášjogas doppe boraiga árbevirolaš sámi biepmu.

– Sápmelaččain gávdno erenomáš viissisvuohta. Sámiid árbevirolaš eallinfilosofiija lea diekkár lunddolaš oassi guoddevašvuhtii.

– Dan maid muittán buoremusat lei go dalle go leimmet duoddaris. Doppe ožžon dan seamma dovddu go lávejin mánnán veallát bulkoris. Lei nu fiinnis, ja máŋgga lahkai bessen lagat iežan, dadjá Mette-Marit.

Muitalettiin mátkkiska birra, de Mette-Marit orru muitámin juoidá ja čaimmiha.

– Muittán erenoamážit go Haakon áiggui herggiin vuodjit. Dien dáhpáhusa moai gal letne olu čaibman, dadjá Mette Marit ja bohkasa.

Haakon čaimmiha.

– Mun galgen geahččalit herggiin vuodjit. Bessen johtui, muhto fáhkkestaga spiehkastii heargi gurut guvlui ja mun gis jotken olgeš guvlui. Gopmánin ja viehkalin maŋŋái, lihkus lei nuorra gánda lahkosis, gii oaččui gitta dan hearggi nu ahte bessen mátkái fas.

• Geahča kruvdnaprinssa heargevuodjin-video:

  

Oahppat boasttudaguin

– Áhčči dajai oktii, dat mii lea dehálaš sápmelaččaide lea maiddái dehálaš midjiide. Lean ovtta oaivilis suinna.

Nu dadjá kruvdnaprinsa, gii oktii ieš galgá šaddat Norgga gonagassan. Su mielas lea dehálaš oahppat boasttuvuođain vai servvodaga sáhttá nannet.

– Eat mii leat álo válljen buoremus čovdosiid, nugo ovdamearkka dihtii dáruiduhttinpolitihka. Dat dagahii stuorra vahágiid sápmelaččaide. Ii dat lean buorre muđuige stuorraservvodahkii. Danin sávan ahte mii sáhttit šaddat dakkár servvodahkan, mii oahppá boasttudaguin ja nu ovdánat ja gávdnat buriid čovdosiid.

• Sámediggerahpamis jagi 1997 ánui Gonagas Harald ándagassii sápmelaččain:

  

Mette-Marit om Haakon: «Han så meg. Han forsto meg.»