Hopp til innhold

Bearašárbevierrun šaddan Sámediggái válljejuvvot

Sihke áddjárohkis ja eadnis leaba guktot sámediggeáirasat leamašan. – Lean hui čeavlái.

Aili Guttorm

SÁMEDIGGÁI: 25-jahkásaš Moss-ássi Aili Guttorm lea Norgga Sámiid Riikkasearvvi nubbievttohas Lulli-Norgga válgabires.

Foto: Marie Louise Somby

– Lean hui čeavlái go juo mus sihke eadnán ja áddján geat guktot leaba beroštan ollu politihkas. Etniinan gal sáhtán ain hállat politihka. Son han lea oahpahan munnje hui olu, dadjá Aili Guttorm.

Moss-ássi hállá iežas eadni birra, Anita Persdatter Ravna, gii maŋimuš áigodagas leamaš Lulli-Norgga válgabiire NSR-áirras Sámedikkis.

Muhto go eadnis ii šat joatkke evttohassan, de «addá sáttasoappi» viidásabbot nieidasis.

Ii dovdu noađđin

Aili Guttorma áddjá ii dadjo leat vaikko gii.

Hans Guttorm-rohkki, gii jámii 2013, lei earret eará mielde nannet ja stuoridit Norgga Sámiid Riikkasearvvi, ja son lea Kárášjoga sátnejođiheaddji leamašan.

Vaikko bearašárbevierrun lea šaddan Sámediggái válljejuvvot, de ii dovdu gal noađđin Aili Guttormii.

– Ii bággu gal leamaš. Munnje gal álo leamaš miellagiddevaš čuovvut mielde sámepolitihkas, erenoamážit go dáppe máddin orun.

Hans Guttorm

ÁDDJUBIS SÁMEDIGGÁI: Hans Guttorm (1927-2013) gudnejahttojuvvui Sámiráđi gudnebálkkašumiin 2014:s, iežas sámeáššiid áŋgiruššama ovddas.

Foto: Marit Sofie Holmestrand / nrk

Nuorat ja giella

Aili Guttorm lea gal moddii juo searvan Sámedikki dievasčoahkkimiidda várrelahttun, earret eará go eatnistis ii leat vejolašvuohta leamaš searvat.

– Mii du váibmoášši šaddá sámediggeáirrasin?

– Sámegieloahppu. Dáppe máddin ii leat nu álki sámegieloahpu oažžut, ovdamearkka dihtii dáppe Mossas gos mun orun. Buohkain galggašii leat sámegieloahppofálaldat beroškeahttá gos ásset, fástida Guttorm, ja lasiha:

– Ja sámi gávpotnuoraid deaivvadanbáikkit – ahte sámenuorain leat arenat gos sáhttet ovdamearkka dihtii sámegiela hállat ja deaivvadit.

Ii duostta vel ávvudit

Piera Heaika Muotka

ČUOVVULA STUORRAOAPPÁS: Piera Heaika Muotka lea dálá sámediggeáirasa, Silje Karine Muotka, unnaviellja. Oabbás lea gullevaš Davveguovllu válgabiirii.

Foto: Marie Louise Somby

Aili Guttorm bellodat- ja válgabiireskihpár, Piera Heaika Muotka, beassá maid jáhkkimis sámediggeáirrasin, goalmmátsaji evttohassan.

– In mun dal duostta vel ávvudišgoahtit. Gal dat leat ain jienat maid fertejit lohkat, muhto orruleamen bures mannamin, dadjá Muotka.

– Muhto doaivumis válljejuvvon, ja dalle šaddá ollu bargu masa illudan, lasihastá.

Sámenuoraid iešdovdu

Maiddái Muotka váibmoáššit leat sámenuoraid deaivvadanbáikkit, ja čujuha erenoamážit sámi festiválaide ja nuoraidservviide.

– Nugo Noereh-searvi, ja Márkomeannu-festivála mas ieš lean máŋgii eaktodáhtolažžan bargan.

– Lean ieš vásihan man hirbmasit dat nannejit sámegielaid ja sámenuoraid iešdovddu. Diekkár lágidemiid ja servviid bokte easka fuobmá ahte olmmoš ii leat okto rahčamin sámi iešdovddu ovddas, dadjá Muotka.

Doalaha sámediggesaji

Lulli-Norgga válgabires válljejuvvoba maiddái NSR vuosttaševttohas Tor Gunnar Nystad ja hui jáhkkimis Bargiidbellodaga Jørn Are Gaski, geat dasto guktot joatkkiba sámediggeáirrasin.

Dasa lassin lea Davvikalohttaálbmogis buorit vejolašvuođat válljejuvvot Sámediggái ovttain áirasiin, ja nu maiddái Sámeálbmoga bellodagas.

Válgabires leat oktiibuot guhtta áirasa.

Korte nyheter

  • Stuorradiggi jienastii boanddaid dienasáššis

    – Bohtosa birra sáhtán dadjat ahte dál livčče ášši ovdáneamen buoret guvlui, lohká Norgga boanddaidsearvvi jođiheaddji Bjørn Gimming NRK:ii.

    Stuorradiggi mearridii ahte boanddaid jahkásaš bargodiibmolohku galgá leat 1750 diimmu. Ovdal lei diet lohku 1845. Boanddaid gáibádus lei ahte dien logu galget njeaidit 1700 diibmui.

    Earret eará leat boanddat ákkastallan dan láhkai ahte ii leat rehálaš gáibidit ahte boanddat galget bargat eanet go earát, ovdalgo ožžot seamma bálkká.

    Boanddat ja eanadoalloministtar Geir Pollestad ledje maid dáhtton Stuorradikki eanetlogu sihkkarastit ahte boanddat moatti jagi geažes ožžot buoret bálkká, nu ahte boanddat eai galgga dinet unnit go earát.

    Ráđđehusbellodagat ja opposišuvdnabellodagat Norggas leat moadde beaivvi juo digaštallan boanddaid dietnasa. Seammás leat boanddat miehtá Norgga boahtán Osloi miellačájehemiide.

    Bønder
    Foto: Stine Bækkelien / NRK
  • London-musiedja sáme dájdav oasstá

    Les på norsk.

    Nasjåvnålasj musiedja ådåájggásasj dájddaj Storbritannian, Tate Modern London, la sáme ja inuihtta dájdav oasstegoahtám.

    Dav almot Artnews næhttabielenis.

    Dálla ájggu fåndav ásadit mij niellja jage ájgegávdan galggá nuorttaguovlo dájddaoasstemijt ruhtadit.

    – Veneziabiennalen jage 2022 maŋŋela la berustibme lassánam sáme dájddaj, javllá direkterra Nasjåvnålasj musiedja Oslon Karin Hindbo næhttabælláj.

    Tate Modern almot vuostasj sáme dájdav mav li oasstám, la Outi Pieskia dájdda «Guržot ja guovssat/Spell on You!» (2020). Sån la dán tjadá vuostasj dájddár gæssta musiedja l dájdav oasstám.

    Pieski dálla vuosádallá ietjas dájddagijt Tate St. Ivesan Cornwallan. Pieskia dájdda vuoseduvvá Tate St. Ives musiejan moarmesmáno 6. bæjvváj.

    Outi Pieski dáidagiinnis
    Foto: Anne Olli
  • NRK gáldut: Sivertsen Næss nammaduvvo guolástusministtarin

    NRK dieđuid mielde nammaduvvo jáhkkimis Hámmerfeastta ovddeš sátnejođiheaddji, Marianne Sivertsen Næss, ođđa guolástusministtarin. Dasto lea NRK ožžon dihtosii ahte dálá guolástusministtar, romsalaš Cecilie Myrseth, gis nammaduvvo ealáhusministtarin.

    Moadde beaivvi dassá beakkehii ahte stáhtaministtar Jonas Gahr Støre dáhtošii dálá ealáhusministara, Jan Christian Vestre, ges dearvvašvuođaministtarin.

    Ráđđehusas gártet molsašumit go bargiidbellodaga Ingvild Kjerkol gieskat bákkus fertii geassádit stáhtaráđđin.

    Nu son gárttai go guorahallan lea čájehan ahte su masterčálus Nord universitehtas, sulastahttá menddo olu čállosiid maid earát ovdal leat čállán ja almmuhan.