Hopp til innhold

Beanaráiddut muosehuhttet bohccuid

Beanavuoddjit lea lassánan jagis jahkái. Dán vuhttet boazodoallit, ja dát muosehuhttá boazodoalu, lohká Ráisduoddara orohaga ovdaolmmoš. Dán ii čuovvul gal guovllu beanavuodjensearvi.

Hundespann

Beatnagat holvot dego gumppet ja baiket lundui, ja galggašii ásahit njuolggadusaid maid sidjiide oaivvilda Cohkolaga boazoorohaga jođiheaddji, Johan Aslak Logje. Sii fertejit maid beassat vánddardit luonddus nugo earát, vástida Ráissa beanavuodjensearvvi nubbijođiheaddji.

Foto: Asle Hella / NRK

Cohkolaga boazodoalloguovlu váivašuvvá daiguin olu beanaráidduiguin mat johtet sin guovlluin, Ráissa- ja Gáivuona duoddariin. Boazodoalloorohaga jođiheaddji, Johan Aslak Logje buktá dán ovdan Facebook-siidduin.

– Olu beatnagat mat leat dákkár ráidduin holvot dego gumppet, ja baiket maid lundui muitala Cohkolaga boazodoalloorohaga jođiheaddji, Johan Aslak Logje.

Váldet vuhtii boazodoalu go leat jođus beanaráidduin

Ráissa beanavuodjinsearvi nubbijođiheaddji, Britt Johanne Rundhaug čilge ahte sii gal váldet vuhtii boazodoalu go leat guovlluin gos leat bohccot. Sii garvet erenoamáš bohccuid guottetguovlluin, ja leat várrogasat gos johtet. Rundberg ii loga sáhttit vástidit earáid ovddas geat eai leat sin searvvi miellahtut.

Ahte beatnagat nuoskidit go baiket, dan son gal riektá ii ipmir, go muđui han buot eará eallit baiket luonddus. Dasa lassin baiket maid olbmot lundui, dadjá Rundberg. Son ii liiko go guovllu boazoeaiggát buktá dákkár čuoččuhusaid sosiála mediaid bokte, ja jáhkká ahte livččii buoret singuin ságastallat jus ležžet váttisvuođat.

Korte nyheter

  • Dieđihit eambbogo 30 goddon Israelea falleheamis Syriijas

    Siviila olbmot ja soalddáhat galget leat goddon israelalaš áibmofalleheamis Syriijas, syriijalaš eiseválddiid dieđuid mielde.

    Eanetgo 30 olbmo galget dieđuid mielde goddon.

    Dieđuid mielde galgá Israel fallehan Aleppo gávpoga mannan ija diibmu 01.45 báikkálaš áigge.

  • – Alimus Hálddahusriekti bággeha ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi
  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi