– Manne lávken politihkkii, na dat lea buorre gažaldat.
Nu dat álggaha Mikkel Gaup jearahállama go vástida gažaldahkii ahte manne dál áigu politihkkegoahtit. Son dadjá eallimis lea nu ahte jus dus lea vejolaš ovddidit buriid áššiid, manne de dan ii galggašii dahkat.
Okta váldoášši maid sihke Gaup ja bellodatustit Per Heimly geassiba ovdan lea dat ahte dál livčče áigi ásahit Sámi viesu Osloi (Samisk praktbygg).
Doppe de galggašii leat olámuttos buot maid sápmelaš ohcala oaivegávpogis, omd. skuvla, mánáidgárdi, teáhter jnv.
«Sámitown – Chinatown»
Nu ahte dat šattašii dego mahkáš «Sámitown», nu mot filmmain láve oidnot «Chinatown»? (Chinatown lea buddestatnamma gávpotoasis stuorát gávpogiin, gos eatnašat leat kiinnálaččat.)
– Hehehe, dat gal livčče hui somá, ahte šattašii Sámi downtown, reaškkiha Gaup.
Heimly lasihastá ahte Oslos han gávdno earret eará Munch musea, Vigeland musea, muhto sápmelačča várás ii gávdno makkárge sullasaš fálaldat, danin livčče ge dehálaš ahte ásahuvvo visti mii ovddida sápmelaččaid giela, historjjá ja kultuvrra.
Beakkálmasvuođas atnet ávkki
Per Heimly ii ane váttisvuohtan dan go bellodagas leat máŋga beakkálmasa, muhto dattetge áigot geahččalit das ávkkástallat vai ožžot iežaset áirasiid sámediggái, mieđiha Heimly.
– Eai diehttelasat leat beare buorit bealit go lea beakkálmas, go juohke olbmos han leat iežas oaivilat ja gáttut. Soapmásat liikojit mu ja Mikkel Gaupa, soapmásat fas eai. Sávvamis dan geažil ean gavdnje ovttage jienasteaddji, himiha Heimly.
- Dás gulat olles jearahállama Per Heimlyn, dárogillii:
«I'll be back»
Arnold Schwarzenegger lea stuorra beakkálmas guhte Californias, Amerihkás lávkii filbmamáilmmis, politihkkii. Oainnát go dutnos makkárge paralleallaid?
– Smiehtat go fysalaččat, vai maid, árvala ja reaškkiha Heimly (reportár maid ribaha reaškkihit vástádussii).
Muhto duohta ságas, de son oaidná ahte Arnold Schwarzenegger lea dahkan olu buori, earret eará lea son luonddu- ja birasberošteaddji, ja justa diekko gal leaba soai hui ovttaláganat.
Go luondu lea Per Heimly:ii ja su bellodahkii hui dehálaš, de sii áigot duođaid rahčat dan ala ahte gáhttet ja várjalit luonddu stuorra kapitalisttaid vuostá.
Kapitalisttaid vuostá, maid oaivvildat?
– Dat lea ban nu ahte mii eallit kapitalisttalaš máilmmis gos jođáneamos lági mielde galggašii roggat ja boltut buot riggodagaid eatnamis, nugo mat minerálaid ja oljju, ja dan sii áiggoše bissehit, loahpaha Per Heimly.