Hopp til innhold

Barggosaje soajttá gájoduvvi

Nordlánda fylkasuohkan galgaj barggosajijt Svierigij jåhtet 5.000 kråvnåj diehti. Ássje ij la ájn mierreduvvam, valla fylkasuohkanin la dálla ietjá árvvalus.

177 Nordland

HT Safe AS uddni dáv dievnastusáv jådet.

Foto: Simon Piera Paulsen / NRK

Bjørnar Klausen

Rádevadde Nordlánda fylkasuohkanin, Bjørnar Klausen.

Foto: Privat

Biehtsemánon Nordlánda fylkasuohkan diededij nágin gallegasj tuvsán kråvnåj diehti fylkasuohkan barggosajijt Svierigij jåhti.

Sivva dási la fylkasuohkan åhtså viddnudagáv gut máhttá Nordlánda ruktodiededimev jådedit, ja Samres AB Svierigin gájbbedin 5.000 kråvnå binnep gå Hábmera viddnudak HT Safe AS.

Valla fylkasuokanin la dálla ietjá árvvalus.

– HT Safe AS luodjun ja dan diehti lip ådåsis árvustallam. Guokta vahko dás åvddåla mierredijma HT Safe AS galggá dáv bargov oadtjot, diedet rádevadde Nordlánda fylkasuohkanin, Bjørnar Klausen.

Ådåsis luodjum

Nina Sandlund, Samres

Samres ABa doajmmajådediddje, Nina Sandlund.

Foto: Samres AB

Valla ássje ij la ájn mierreduvvam.

– Samres AS la aj luodjum, ja dálla hæhttup vas ådåsis árvustallat gåktu dahkat. Iv ájn máhte javllat gut dáv bargov oadtju, javllá Klausen.

Nordlánda fylkasuohkan diedet sávadahtte boahtte vahko mierreduvvá gut dáv bargov oadtju.

– Gájbbádusájt ållidip

Samres AB tjuottjot sij divna gájbbádusájt ållidi.

– Nordlánda fylkasuohkanin javlli mij ep la duodastahttám jus dákkir bargoj nahkap barggat. Fálaldagán ittjij tjuottjo sij dárbahin dákkir duodastusáv, javllá doajmmajådediddje Nina Sandlund.

Otto Einar Johansen

HT Safe AS jådediddje, Otto Einar Johansen.

Foto: Privat

Sån tjuottjot viddnudagán la máhtukvuohta.

– Miján le juo uddni ruktodiededibme Svierigin ja Oslo suohkana åvdås hiebadahtedum doalvov jådedip.

Sandlunda mielas bierri Samres AB dáv fálaldagáv dåjmadit.

– Álgon lij nav dat viddnudak gut binnemusát rávkaj bargov galgaj oadtjot. Dan diehti mij galgajma dáv bargov oadtjot.

– Máhtudahka bierri dættoduvvat

HT Safe AS jådediddje jáhkká ja sávvá HT Safe AS dáv bargov oadtju, dan diehti gå guokta advokáhta juo dáv ássjev li árvustallam.

– Dát la mijá viddnudagán ájnas barggo ja muv mielas ij la Nordlánda fylkasuohkan buorre bargov dahkam gå tjállin gåktu sihtin barggo galggá tjadáduvvat. Mij lip dájna dievnastusájn 30 jage barggam, ja muv mielas dát bierri ienebuv dættoduvvat gå 5.000 kråvnå, javllá Otto Einar Johansen.

Hábmera suohkanin barggosajijs binnu jus barggosaje Svierigij sirdeduvvi.

– La álgge riekknit mij dahpaduvvá jus 2,4 millijåvnå ruhtajådedimes massep. Værámusát vihtta barggosaje Hábmeris gáhtu, javllá Johansen.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK