Hopp til innhold

Barget nuvttá eastadan dihte borasdávdda

– Mii bivdit buot nissonolbmuid boahtit, beroškeahttá agis, dadjá doavttir.

doaktárat Guovdageainnus

Doaktárat Sirin Sundnes (g.b), Therese Hildan, Marit Karlsen, Siriann Gulsrud ja Ann Karine Gaup háliidit ahte nissonolbmot galget boahtit doaktár lusa, ovdalgo dávdamearkkaid fuobmájit. Dávjá go dávdamearkkat dovdet, de lea dávjá dávda juo buorre muddui fallehan.

Foto: Privat

Guovdageainnus barget doaktárat eaktodáhtolaččat, vai nissonolbmot boađáše iskkahit iežaset.

– Rievtti mielde lea dát prográmma nissonolbmuide, 25 jagis gitta 69 jahkái , muhto mii bivdit buot nissonolbmuid boahtit, beroškeahttá agis, dadjá doavttir Marit Karlsen ja deattuha ahte fálaldat lea nuvttá.

Čakčamánu 12. ja 13. beivviid lea riikkaviidosaš kampánja #Iskkaiežat. Kampánja olis hástit nissonolbmuid fitnat válddiheame seallaiskosa mánágoahtečoddagis eastadan dihte mánágoahtečottaborasdávdda.

Movt fuobmáje ná áŋgiruššat?

– Mii háliidit buoridit nissonolbmuid dearvvašvuođa ja háliidit ahte eanet nissonolbmot iskkahit iežaset, go dainna iskosiin sáhttá borasdávdda fuomášit ovdal go olle šaddat borasdávdan.

Doaktáriin lea maid sávaldat ahte fálaldat álkidahttá olbmuide diŋgot doavtterdiimmu ja váldit dakkár iskosa boahtteáiggis.

Borasdávda Finnmárkkus

Borasdávdaregistera logut čájehit ahte Finnmárkkus lea stuorát borasdávdadávjodat go muđui eará fylkkain Norggas.

– Dát lea iskkadeapmi, masa olbmot galggašedje searvat dihto áigemeriide, muhto datte oaidnit ahte Finnmárkkus eai fina iskkaheamen iežaset. Ja dát geavvá buot fylkkain, vaikko dát borasdávda lea dávjjit go gaskamearálaččat. Nu ahte stuorát čalmmustahttima bokte áiggošeimmet olbmuid oččodit boahtit, diŋgot doavtteráiggi iskkahan dihtii iežaset.

Legevakta i Kautokeino

Guovdageainnu doaktárkantuvrras lea buot nissonolbmuide nuvttá sealla iskkadeapmi čakčamánu 12. Ja 13. Beaivve.

Foto: Marie Elise Nystad / NRK

Mii lea sivvan dasa ahte eat arvva dahje šatta fitnat iskkaheamen iežamet? Sáhttágo leat min kultuvrra dahje jurddašanvuohki, mii healbada, gorut han gal muitala jus lea dávda?

– Mun in dieđe loguid juste Guovdageainnus, muhto dat orru leame nu ahte dáppe eai mana doaktára lusa duššiid dihte.

Seallarievdan mánágoahtečoddagis ii leat makkárge dávdamearka.

– Danin mii háliidit ge ahte nissonolbmot galget boahtit, ovdalgo dávdamearkkaid fuobmájit. Dávjá go dávdamearkkat dovdet, de lea dávjá dávda juo buorre muddui fallehan.

Guovdageainnu doavtterkantuvra lea rabas čakčamánu 12. ja gaskavahku 13. beaivvi, diibmu 15.30 – 20.00 buot nissonolbmuide geat háliidit válddihit seallaiskosa.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.