Hopp til innhold

Ballá eamiálbmotdáidda suoláduvvo jos dáiddárat eai vuolláičále

Go Isabella Parkinson lea gárvvisin sárgon dihto dáidaga, de ii čále iežas nama dasa. – Ádden su ovtta láhkai, muhto balan ahte muhtin eará de suoláda sihke dáidaga ja gudni sus, dadjá sámepolitihkkár gii ieš lea dáiddaoahppi.

Maori-dáiddár dadjá ahte dáidaga maid hábme gullá su álbmogii, iige sunnje.

GEAHČA TV-ÁŠŠI: NRK lea deaivvadan maoridáiddáriin, geas lea erenoamáš dáidda.

Isabella Parkinson

MAORIDÁIDDÁR: Ođđa-Selánddalaš, Isabella Parkinson.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

– «Koru» lea erenoamáš smarfehápmi. Dát lea árbevirolaš maori design. Koru boahtá ovtta muoras mas leat silbalasttat. Go dát urbbe, de lasta šaddá smarferiekkisin.

Nu muitala Isabella Parkinson čájehettiin iežas dáidaga, go NRK deaivvada suinna Ođđa-Selánddas.

Su dáidda lea gieskat addojuvvon skeaŋkan. Dat geavai stuorra konferánssa oktavuođas, mii lágiduvvui maori-universitehtas.

Luondu dat movttiidahttá Isabella Parkinsona. Lea bajásšaddán mearragáttis, smávit báikkis.

– Dát leat skálžžut. Go daid vuoššá ja váldá rihpu olggos, de dat leat maiddái «koru» hámis, čilge ja čájeha.

Isabella Parkinsons kunst

«KORU»: Dá lea okta dain koru-nammasaš dáidagiin, maid Isabella Parkinson lea dahkan. Ja das ii gávdno su vuolláičála.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

Gillán lohkan- ja čállinváttisvuođaiguin

Isabella Parkinsona skuvlavázzin ii leamaš nu álki.

– Mus leat lohkan- ja čállinváttisvuođat. Dáidda lea šaddan mu vuohkin muitalit máidnasiid čállima haga, dovddasta NRK:i.

Imaš dáidá gehččiide, ahte su dáidagis ii gávdno namma. Son ii vuolláičále dáidagiidda, nugo eará dáiddárat dávjá dahket.

– Mun in bija iežan nama dáidagii. Mu dáidagis leat muitalusat mat eai gula munnje. Mun lean gal devdnen daid, muhto muitalusat gullet mu álbmogii.

Ballá dáidda suoláduvvot

Nuppe beale máilmmi, de leat Kárášjoga dáiddaskuvlla studeanttat seammá áiggis oahppamin sárgut ámadajuid.

Dáiddaskuvllas hálešta NRK earret eará ohppiin, Ragnhild Nystadain.

Son dadjá iežas áddemin manin Isabella Parkinson hábme iežas dáidaga nama haga. Nystad liikkáge binnáš fuolastuvvá das.

– Dát lea buorre jurdda. Son háliida iežas álbmoga ovddidit.

– Dáđi bahát mun balan ahte jus lea čeahpes dáiddár, de muhtin suola sáhttá lohkat dat lea su dáidda. Hui ollu eamiálbmotdáidagis ii čuoččo namma, dadjá Ragnhild Nystad.

Ragnhilde Lydia Nystad

SÁMI DÁIDDAOAHPPI: Kárášjohkalaš Ragnhild Nystad lea máŋggajahkásaš sámepolitihkkár, ja lea dáid áiggiid ieš dáiddaoahppi.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Maori-dáidda Sápmái?

Ođđa-Selánddas lea Isabella Parkinson sárgumin iežas jáhka. Jos dan áigo giige suoládit, de ferte olles jáhka suoládit.

– Boahtte háve go bisánan, de sáhtán jáhkas joatkit iežan dáidagiin, muitala Isabella Parkinson.

Hás it goasnu beasa su dáidaga oaidnit Sámis, boahtteáiggis.

Korte nyheter

  • Beatnagat gaikodan bohccuid Bájilis 

    Badjeolmmoš Tommy Vitblom vulggii iskat lea go ealu sisa mannan luovosbeatnagat go oinnii Facebookas čállosa ahte luovusbeatnagat leat jođus Kangos guovllus Bájila gielddas Ruoŧas. Dalle son gávnnai njeallje jápmán bohcco, dieđiha Sveriges Radio.

    – Dákkár oainnáhus darvána millii, muitala Vitblom.

    GPS ja drona veahkkin lea son gávnnahan ahte beatnagat oaguhedje bohccuid máŋggaid miillaid ovdal go de loahpas fallehedje. Vitblom muitala dán dáhpáhuvvat dávjjit aht dávjjit. (Čájáhusgovva)

    Reinkadaver
    Foto: Erik Ropstad
  • Ávvudit máilmme girjebeaivvi Lukkari divttaiguin

    Dán jagi ávvuda «Mun Dajan - Foreninga Samiske forfattere» Máilmme lohkanbeaivvi Rauni Magga Lukkari girjás poesiijain.

    Dat dáhpáhuvvá odne eahkedis Romssa sámi viesus Romssas.

    Lukkari válddii gieskat vuostá gonagasa ánsumedáljja ja Romssa ja Finnmárkku fylkka kulturbálkkašumi. Son lea doaibman girječállin ja girjegoastideaddjin 35 jagi. Son lea maid čállán máŋga prologa festiválaide ja ávvudemiide, ja dasa lassin divttaid ja teáhterčájalmasaid.

    Máilmme girje- ja vuoigŋaduodjebeaivi (maiddái gohčoduvvon máilmme girjebeaivin) lea ON-beaivi mii ávvuduvvo cuoŋománu 23. beaivvi.

    Dát ávvubeaivi mearriduvvui ON oahpahusa, dieđálašvuođa, kultuvrra ja gulahallama (UNESCO) váldočoahkkimis jagis 1995.

    Les på norsk

    Forfatter Rauni Magga Lukkari
    Foto: Anne Olli / NRK
  • Sámediggi doarju Finnmárkku spábbačiekčanbiirre barggu vealaheami ja rasismma vuostá  

    Sámediggi juolluda 400.000 kruvnna doarjjan Finnmárkku spábbačiekčanbiirre prošektii MII-MET-VI.

    Prošeavtta ulbmil lea eastadit vealaheami ja rasismma spábbačiekčama bokte deaivvadanbáikin. Jurdda lea spábbačiekčama bokte hukset lagat oktavuođaid olbmuid ja servodagaid gaskkas Finnmárkkus.

    Doarjja juolluduvvo Sámedikki regionálaovddidanprošeavttaid doarjjaortnegis.

    – Mii iluin doarjut MII-MET-VI. Sámediggi jáhkká ahte prošeakta sáhttá čájehit mo boahtteáiggis sáhttá bargat rasismma ja vealaheami eastademiin. Lea hirbmat buorre ahte aktevra nu go Finnmárkku spábbačiekčanbiire váldá hástalusa duođalažžan ja searvá dehálaš eastadanbargui, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

    Imaštalat go maid MII-MET-VI mearkkaša?
    Dat leat dat vuosttaš sánit prošeavtta čuorvvassániin – davvisámegillii, kvenagillii ja dárogillii:

    Mii leat seamma joavkkus!

    Met olema samassa laakissa!

    Vi er på samme lag!

    I den første cuprunden mellom Alta IF og Kirkenes IF ble MII-MET-VI-prosjektet markert før kampstart.
    Foto: Anders Abrahamsen / Finnmark Fotballkrets