Hopp til innhold

– Vuorddemusá dåssju akti dáhpáduvvá

Divtasvuona suohkan sæsstá sámij giellarudájt vájku le dárbbo gielladåjmajda. Dát suhttadahttá bájkke ulmutjijt.

Til tross for store behov og stor etterspørsel etter språktjenester har Tysfjord kommune de senere årene satt språkpenger på bok i stedet for å bruke dem til de formål de var tiltenkt. Det irriterer innbyggerne.
/
samisk
Divttasvuona suohkan Davvi-Norggas seastá sámi giellarudaid, vaikke suohkanis ohccalit ja lea dárbu giella- bálvalusaide. Dát suhttada báikki olbmuid.

Iednegiella dal aktivuodav arvusmahttá. Dav dal aj sámedikkepresidænnta vásedij gå vásse vahko boarrásijsijdav Gásluovtan Divtasvuonan guossidij.

Guossen

Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo ja Divtasvuona suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen boarrásviesov vásse duorastagá Divtasvuonan guossidijga.

Foto: Simon Piera Paulsen / NRK

Vásse vahko oattjoj sámedikkepresidænnta suohkanstivran hållat, ja danna bajedij ássjev aktisasjbarggosjiehtadusá hárráj Divtasvuona ja Sámedikke gaskan. Sierraláhkáj lij dal giellaássje guovddelin.

– Ep la ållu dudálattja Sámedikke bieles. Moatten jagen ij la Divtasvuona suohkan nahkam rudájt gålådit majt Sámedigge l gielladåjmajda juollodam, javllá sámedikke presidænnta.

Suhttam ja tjierrum

Karl Edvard Urheim

– Muhttin lav suhttam ja tjierrum dán ássje diehti, subtsas Karl Edvard Urheim.

Foto: Sander Andersen / NRK

Divtasvuona suohkan la má dájt maŋemus jagijt 1,5 millijåvnå kråvnå binnebuv gållådam gå majt Sámedigge l juollodam, ja dav la de Karl Edvard Urheim oadtjum dåbddåt, gen ieddne lij boarrásijvieson Gásluovtan ja guhti ittjij oattjo dajt fálaldagájt majt lagámusá gatjádin.

– Dát ássje le nav gávkas gå gålmmå jage dán åvddål gádodin giellabarggev boarrásijvieson Gásluovtan. Maŋŋáj oadtjop media tjadá gullat huoman gávnnu rudá.

Urheim la suhttam ja muhtem bále aj tjierrum dán ássje åvdås.

– Dát la illastibme almasjárvos ja almakrievtesvuodas.

Bæssá nuktalusájn

Divtasvuona suohkan bæssá dán bále nuktalusájn, ja nav li de duodde rudá suohkanin ma de galggi aneduvvat dasi masi ajtu galggi.

– Sivá li dal Divtasvuona suohkana háldadusán mij la nav dahkam vaj tjuoggánam li rudá. Valla dágástallam lip Sámedikkijn, ja miján li plána gåktu rudájt gållådit Sámedikke njuolgadusáj milta, vásstet suohkanoajvve Tor Asgeir Johansen.

Bielnup millijåvnåv la Divtasvuona suohkan sierra foanndaj biedjam. Sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo ja Divtasvuona suohkan li guorrasam gåktu Divtasvuona suohkana guovtegielalasjrudá galggi boahtte ájge aneduvvat, valla Keskitalo ij la ållu dudálasj.

– Mujna li vuorddemusá dát dåssju akti dáhpáduvvá, ja sávav juo boahtte jahkáj lip Divtasvuonan giellabargujn åvddånam. Duodden dán dile diehti Divtasvuona suohkan le ruhtadårjav massám ma dá budsjehtajagen máhttin aneduvvat, javllá Sámedikke presidænnta.

Korte nyheter

  • Árdnaprisen 2024

    Loga sámegillii.

    Paula Susanna Rauhala vant årets Árdnapris.

    Prisen deles ut til den kandidaten som i løpet av inneværende studieår har skrevet den beste masteroppgaven med tema knyttet til urfolk og urfolks situasjon. I år var det sju oppgaver som var nominerte.

    Rauhala har skrevet en masteravhandling om runebommen til noaidien Paul-Ánde/Anders Paulsen.

    Det er UiT og Senter for samiske studier som deler ut prisen på 10 000 kr.

    Prisutdelingen skjedde på årets Riddu Riđđu festival. Prisen har blitt delt ut siden 2018.

    Paula Susanna Rauhala.
    Foto: Ida Emilie Lindseth / NRK
  • Árdna-bálkkašupmi 2024

    Les på norsk.

    Paula Susanna Rauhala vuittii dán jagáš Árdna-bálkkašumi.

    Bálkásupmi geigejuvvo dasa gii lea čállán buoremus masterbarggu mas fáddá lea eamiálbmogat ja eamiálbmogiid dilálašvuohta. Dán jagi ledje ožžon čieža evttohusa.

    Rauhala lea čállán noaiddi Paul-Ánde goavdása birra.

    Leaba UiT ja Sámi Dutkamiid Guovddáš geat juohkiba bálkkašumi. Vuoitu lea 10 000 ruvnnu.

    Bálkásupmi geigejuvvui Riddu Riđđu festiválas. Lea čihččet geardde go bálkkašupmi geigejuvvo.

    Árdnaprisen 2024
    Foto: Ida Emilie Lindseth / NRK
  • Studeanttat sihkkarastet ásodaga árabut

    – Mii vásihat ahte eanet studeanttat háliidit ohcat árabut, muitala Norgga árktalaš studeanttaidovttastusa hálddahusdirektevra, Grete Sterri Kristoffersen, NRK:i.

    Vaikko ohcciidlohku Romssas lea njiedjan, de vurdojuvvo stuora lassáneapmi ohcciin studeantaásodagaide čakčat go ollu studeanttat leat vuordimin suoidnemánu 20. b. rádjái ohcat.

    Studeantaovttastus ávžžuha studeanttaid ohcat árat vai garvet guhkes vuordináiggi čakčat.

    studentbolig dramsvegen

    Studenter sikrer seg bolig tidligere: – Vi søkte bolig et halvt år i forveien

    De største studentbyene opplever at flere vil bo i studentbolig og søker tidligere for å sikre boplass.