Badjeolmmoš:– Luondu lea olu rievdan

Nils Peder Gaup oaivvilda dal váraleabbo vánddardit johkaráiggiid go ovdal lei.

Nils Peder Gaup

VÁTTIS DIEHTIT GOS SÁHTTÁ JOHTIT: Nils Peder Gaup lea vásihan ahte guovlluin gos galggai leat assát jiekŋa, ii lean nu. 

Foto: Ewa-Mari Hedman

Son oaidná dálkkádaga rievdan olu manimuš 20 jagi.

Gaup lea mearkkašan ahte eai leat earágo stuorimus luobbalat mat galbmojit. Ja máŋgga saji, gokko ovdal vudje, lea dál váralaš vuodjit ja vánddardit.

– Dál leat golgi jogat, vaikko dálvet lea 40 gráda buolaš.

Gaup árvvoštallá dálkkádatrievdama stuorra sivvan dasa.

Gilevuona Rukses Ruossa jođiheaddji Ørjan Olsen ii loga dovdat dálkkádatrievdama seamma bures.

– Mun jáhkán badjeolbmuid sáhttit buorebut árvvoštallat dálkkádatrievdama go mun.

Olu olbmot mannet mehciide beassážiid

Dal lahkonit beassážat ja eanet olbmot gesset davás ja olggos luondduid. Nu vásihit earret eará meahcceráđđehus Avvilis Suomas. 

Illustrasjonsbilde av en som sitter på snøscooter

SKOHTERVUODDJIT MÁTKKOŠTIT DAVAS: Dán jagi leat beassážat erenomáš maŋŋit, ja dalle lea maid stuorát vejolašvuođat darvánit suddái ja soavlái. 

Foto: Vesa Vaarama / Yle

Dán jagi leat beassážat erenomáš maŋŋit. Dan fertejit vánddardeaddjit ja skohtervuoddjit váldit vuhtii. Muhtun báikin soaitá leat váttes siivu.

Rukses Ruossa jođiheaddji vásiha ahte jus olbmot oidnet ahte jiekŋa lea rašši, de merkejit váralaš báikki vai olbmot eai bártit.

– Olbmot leat viššalat merket váralaš báikkiid, erenomážit máđijain.

Vánddardehket várrogasat

Gaup johtá ollu meahcis ja ávžžuha olbmuid leat issoras várrogasat go vánddardit báikkiin gos eai dovdda joga ja luobbala.

Rukses Ruossa jođiheaddji lasiha vel ahte jus it dieđe sihkkarit leago manahahtti dakko, de geahča eará saji gokko manat.

– Rávven olbmuid vázzit birra jus leat eahpesihkkarat ja dieđus čuovvut meahccemátkenjuolggadusaid.