NRK Meny
Normal

Ovddeš jođiheaddji: – Almmá NBR:a haga livččii sámi servodat vel eambbo dáruiduvvan

Dán jagi ávvuda Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) 70 jagi. Searvvi ovddeš jođiheaddji lohká NBR lea doaibman dego sámi servodaga várjaleaddjin.

John Henrik Eira

– Jus NBR ii livčče lean, de eai livčče badjeolbmuin leamaš dát fálaldagat ja ortnegat mat mis otne leat, oaivvilda John Henrik Eira.

Foto: Vaino Rensberg / NRK

Iŋggos Máhte Jovnna, dahjege John Henrik Eira muitala ahte Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi (NBR) leamaš ja lea ain dehálaš sihke badjeolbmuide ja muđuige sápmelaččaide.

Su oaivil lea ahte NBR:a deháleammos doaibma lea dat go searvi álo áktiivvalaččat lea geahččalan gáibidit buoridit boazodoallolágaid, ja dan bokte maiddái badjeolbmuid dili Norgga servodagas.

Sápmelaččat oalát dáruiduvvan

– Jus badjeolbmot eai livčče leamaš, de várra sámi servodat ii livčče leamaš nu mot odne lea, ja balan maid ahte jus badjeolbmot eai livčče lean máilmmis, de livččit sápmelaččat várra áigá jo oalát dáruiduvvan, beaškala Eira.

Tavleundervisning

Vuorkágovva sámi mánás skuvllas gárra dáruiduhttin áigge. Norgga stáhta dáruiduhttinpolitihkka álggii 1800-logu gaskkamuttus. Almmolaččat daddjui ahte sápmelaččat eai lean dásseárvosaččat, ja sápmelaččain eai galgan leat makkárge vuoigatvuođat iežaset gillii ja kultuvrii.

Foto: Filmavisen

Vuosttaš sápmelaččat láhkalávdegottis

Eira namuhasta ovtta positiivvalaš historjjálaš dáhpáhusa. Jagis 1875 leigga guokte badjeolbmo, kárášjohkalaš John Larsen Joks ja guovdageaidnolaš Ole Isaksen Hætta dat vuosttaš badjeolbmot ja vuosttaš sápmelaččat historjjás geat leigga mielde almmolaš láhkalávdegottis.

Daniel Mortensson

1917s válljejuvvui badjeolbmuid vuosttaš presideantta sámi historjjás, máttasápmelaš Daniel Mortensson.

Foto: Hans Iver Olsen / Rørosmuseet

Dán lávdegotti vuođul dat ráhkaduvvui vuosttaš boazodoalloláhka «Lov om forskjellige forhold vedkommede fjellfinnarne i Finnmarkens alt.»

Nu leige vuosttaš geardi go badjeolbmot bealuštišgohte almmolaččat beroštumiideaset, rivttiideaset ja gáibádusaideaset eiseválddiid ektui.

Dušše badjeolbmot čoahkkanan

Dehálaš ja historjjálaš dáhpáhus lea diehttelasat maid dat go badjeolbmot jagis 1917 vuosttaš geardde čoahkkanedje riikačoahkkimii Troandimii, Mátta-Trøndelágas.

Norske Reindriftsamers Landsforbund

Govviduvvon NBR 2013 riikačoahkkimis.

Foto: Vaino Rensberg / NRK

– Dán čoahkkimii oassálastte dušše fal badjeolbmot, dat ii leat mu mielas riekta nu mot dan maŋemuš moadde jagi lea gullon, earret eará Tråante 2017 ávvudoaluid oktavuođas, ahte 1917 ledje ovtta láhkái buot sápmelaččat čoahkkanan čoahkkimii Troandimii, Eira deattasta.

Boazodoalu boahtteáigái jáhkká Iŋgos Máhte Jovnna eanemusat váikkuhit láhkaáššit. Dat lea nu leamaš 1875 rájes, ja nu dáidet ge maiddái boahtteáiggis leat.

  • Dákko sáhtat guldalit olles jearahállame: