– Na ferte beare mannat bargui. Teipet gitta jos lea čuohpadan, dahje maidige bavččagan, bandášaid bidjat oktii ja mannat vuodjit meahccái, lohká Nils Máhtte R. Eira, Skuohtanjárggas Oarje-Finnmárkku mearragáttis.
Hui alla logut
Dál lea vuosttaš geardde Norggas gárvanan dutkaniskkadeapmi mii čájeha badjeolbmo árgabeaivvi. Dutkan čájeha ahte 39 proseantta boazodoalliin eai leat goassige eret barggus.
Dál čakčat, de 67 proseantta ges muitalit ahte sii eai jávkka mearkumiid áigge, bohtet vaikko buoza bargui.
– Lea hirbmat alla proseantalohku boazodoallit geat mannet bargui vaikko leatge buohccit. Sii eai leat goassege jávkan barggus, ja dát leat hui alla logut jus buohtastahttá álbmogiin muđui, lohká SÁNAG psykologa Snefrid Møllersen.
Unnán bosihanvejolašvuođat
Lea Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi ja SÁNAG psyhkalaš guovddáš mat leat čađahan iskkadeami Norggabeale boazodoalus.
Lagabui 700 badjeolbmo leat vástidan skovi mas leat badjel 200 gažaldaga. Gažaldagat mat muitalit mii sin váivvida, mo gillájit - muhto maid loaktima birra. Dát dutkan gohčoduvvo Boazodoalu árgabeaivin.
– Leat stuora noađit, muhto unnán vejolašvuođat bosihit. Dearvvašvuođa dihte galggašii vuoiŋŋastit, muhto go lea beare olu bargu de ii leat dilli oažžut ođđa fámuid, lohká Møllersen.
Ii dienas jus jávká
Nils Anders N. Eira lea 74 jagi boaris ja sáhttá ovtta gieđas lohkat gallii lea leamaš eret barggus, dušše oktii. Son diehtá manne olbmot eai jávkka barggus.
– Eai leat buohcanrudat oažžumis ja dainna dinet maidige. Ii leat ávki buohccindieđihit doaktára luhtte, eai leat makkárge ovdamunit dainna, lohká Nils Anders Eira.