Hopp til innhold

Båatsoe saemieh daata-mïerhkide laejhtieh

Daejtie mïerhkide nåake-laakan daatasne tjaaleme, båatsoesaemieh tuhtjieh.

Reinmerkesnitt

Guktie nejpie-gïejide daatasne tjaaleme.

Foto: Ristin Persson / NRK

Akte aamhtese dennie båatsoesaemien mïerhkevuekie seminaaresne mij lij Stiklestadesne daan våhkan orreme, leah guktie mïerhkide daan daata- basesne tjaaleme. Daejtie daata- mïerhkide gaavna båatsoe reeremen sæjrosne jallh gåessie edtjh mïerhkem jeatjah internedte sæjrosne ohtsedidh. Lars Aage Brandsfjell, Saanti sijteste tuhtjie nåake-laakan mierhkide guvviedamme jih tjaaleme.

Lars Aage Brandsfjell

Lars Aage Brandsfjell, Saanti sijteste.

Foto: Ristin Persson / NRK

– Eah leah daejtie nejpie-giejide tjïelke-laakan tjaaleme. Ij mïerhkide damtijh gænnah. Guktie daelie tjoerem moenedidh magkeres nejpiegïejem tjaaleme.Nemhtie ij edtjh årrodh, Brandsfjelle jeahta.

Buerebe daata programmh nuhtjedh.

Nejla Joma, Tjåehkeren sijteste, tuhtjie tjuerieh daam bueriedidh.

Nejla Joma

Nejla Joma, Tjåehkeren sijteste.

Foto: Ristin Persson / NRK

– Dah mij leah daejnie barkeme, nåake barkoem dorjeme. Daelie maahta gaajhkem guvviedidh jih aaj daata programmh nuhtjedh mij maahta tjaeledh jih vuesiehtidh guktie dah mïerhkh edtjieh vååjnedh, Joma jeahta.

Barkoe mïerhkemoenehtsidie.

Klååkeme moenehtsen åvtehke Leif Anders Somby mij daejtie mïerhkeaamhtside gïetedalla, jeahta daate leah barkoe mïerhke moenehtside.

Lars Anders Somby

Mïerhke klååkeme- moenehtsen åvtehke Leif Anders Somby.

Foto: Ristin Persson / NRK

– Daate lea barkoe mïerhkemoenehtside jih båatsoesaemide. Dellie edtjebe mijjieh Laanteburrie direktoratem eevtjedh jih mïerhkide daatabasesne staeriedidh, Somby jeahta.

Korte nyheter

  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi
  • Suodjalus lea viežžan iežaset ruskkaid

    Ruskkat maid gávdne duoddaris maŋŋá Nordic Response soahtehárjehallamiid lea dál vižžojuvvon Suodjalusas.

    Maŋŋágo Nato-hárjehallan Nordic Response lei leamaš Rávttošvuomi álbmotmeahci láhka njukčamánus, de fuomášuvvui ahte guovllus ledje ollu ruskkat.

    – Dát ii livčče galgan dáhpáhuvvat, dadjá Marianne Rygh Bø, gii lea birasgáhttenoffiseara Suodjalusa operatiivvalaš váldoguovddážis.