Hopp til innhold

Båatsoe saemie Ingvald Jåma sealadamme

– Dihte lea åehpies maanide, noeride jih daan båarasåbpoe boelvese. Ingvald Jåma lij maehteles båatsoe saemie jih kultuvre guedtije mij daelie jåhtajamme, NBR en åvtehke Ellinor Jåma jeahta.

John Eliassen Boere sitt oldebarn Ingvald Jåma.

Båatsoe saemie Ingvald Jåma, Fovsen Njaarkeste, 79 jaepien båeries sjidti.

Foto: Liv Govassli / NRK

Båatsoe saemie Ingvald Peder Jåma, Fovsen Njaarkeste sealadamme, dihte reakasovvi 4.5 1935. Dihte lij eadtjohks bovtsekaarre mij båatsoesne jieleme. Noereh baeleste viehkedi jih krievviem Kruanalaantesne sjïdtedehtedh.

Dihte daam båeries sjædtoevuekiem nuhtji jih jeatjabidie bïhkedi guktie beapmoejne jih bådtjine nuhtjedh. Dihte ïedtjeles sïjhti almetjidie sjædtoej jih eatnemen bijre øøhpehtidh, Nøørjesne jih aaj Sveerjese. Nøørjen båatsoesaemiej Rijhkesaervien (NBR) åvtehke Ellinor Jåma håjnesne.

Ellinor Marita Jåma

NBR en åvtehke ellinor Jåma.

Foto: Dragan Cubrilo/NRK

– Dihte jijnjem deejri jih maehteles båatsoesne, stoerre maahtoem eatnemen bijre utni. Manne minngemes jaepieh jijnjem Ingvaldene soptsestallim. Dihte munnjan don jih daan bijre bïhkedi jih raeriesti. Stoerre sårkoe mijjese jih munnjan, gosse Ingvald Jåma daelie sealadamme, Ellinor Jåma jeahta.

Kultuvre mojhtesh vïhtesjidh

Ingvald Jåma tuhtji luste jih kultuvre mojtesh ohtsedidh jih vïhtesjidh. Tuhtji vihkeles jih saemien aerpie maahtoejde jih vuekijde nænnoestidh. Saemien Sijten, konservatore Lisa Dunfjeld– Aagård, Ingvald Jåman barkoen bijre girmie.

Samien Sitje, Lisa Dunfjeld-Aagård

Saemien Sijten konservatore Lisa Dunfjeld-Aagård.

Foto: Tariq Alisubh/NRK

– Mijjieh jïjnjh viehkie Ingvaldeste åådtjeme. Dihte vuesiehti gusnie saemien kultuvre mojhtesh, jih soptesti gie desnie årrome jih guktie dajvem nuhtjeme, dihte bievnedi. Sijhti eensi laakan kultuvre mojhteside tsïegline vïhtesjidh. Mijjieh gijhteles daan barkoen åvteste, Dunfjeld Aagårde jeahta.

Gånkan dïeneste medaljem solpeste

Ingvald Jåma åadtjoeji jaepien 2006 Verran tjïelten kultuvreåasam jih gijren 2012 åadtjoeji, Gånkan dieneste medaljem solpeste, båatsoe barkoe jih saemien kultuvre maahtoen åvteste.

Korte nyheter

  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi
  • Suodjalus lea viežžan iežaset ruskkaid

    Ruskkat maid gávdne duoddaris maŋŋá Nordic Response soahtehárjehallamiid lea dál vižžojuvvon Suodjalusas.

    Maŋŋágo Nato-hárjehallan Nordic Response lei leamaš Rávttošvuomi álbmotmeahci láhka njukčamánus, de fuomášuvvui ahte guovllus ledje ollu ruskkat.

    – Dát ii livčče galgan dáhpáhuvvat, dadjá Marianne Rygh Bø, gii lea birasgáhttenoffiseara Suodjalusa operatiivvalaš váldoguovddážis.