Iskosat čájehit ahte spealut leat buori oahpponeavvut.
– Mun oainnán makkár movtta mánát ja nuorat sáhttet oaččut spealu bokte oahppát, dadjá oahpaheaddji Guovdageainnu nuoraidskuvllas Aslak Anders Gaino, guhte lea oahpahusas atnán dihtorspealuid.
Aslak Anders lea Sámi Gamers jođiheaddji ja son lea bargan nuoraid spealloprošeavttaiguin Guovdageainnus máŋggaid jagiid.
Ohppet giela spealuid bokte
Aslak Anders oaččui 2015:s Guovdageainnu suohkana ealljárbálkkašumi go lea aktiviseren nuoraid Sámi Gamers bokte.
Son lea erenomážit beroštuvvan atnit spealuid oahpahusas ja muitala ahte earret eará Minecraft heive oahpahusas anit go doarju oahppanjoksosiid.
– Spealus galggat hukset diŋggaid. Dan sáhttá atnit matematihkas oahpahit geometriija ja dieđusge hábmen ja duodjefágas iešguđetlágan foarpmaid. Ja dat deháleamos maid sáhtát oahppat dán ja muđuige eará spealuin, lea giella.
Spealuin beasát dávjá válljet giela. Aslak Anders lea ohppiiguin geahččalan speallat sihke duiskka- ja suomagillii.
– Spealus leat iešguđetlágan figuvrrat maid sáhttá válljet ja dakkár gii lea speallan spealu ovdal diehtá sin námáid sihke eaŋgalas- ja dárogilli. Jus de lonuha giela, de beassá oaidnit mii dat lea duiskka- dahje suomagilli.
Aslak Anders Gaino lea Sámi Gamersa jođiheaddji. Son oaččui 2015:s Guovdageainnu suohkana ealljárbálkkašumi go lea aktiviseren nuoraid Sámi Gamers bokte (govva ii leat bálkkašumi oktavuođas govvejuvvon).
Foto: John Einar Jonsen EiraDoarjut sámegiela- ja kulturoahppama
TV Ođđasin gullui ikte ahte spealut sáhttet leat molssaeaktun movt mánát ja nuorat ohppet sámi kultuvrra ja historjjá birra. Go dál leat ráhkadan mobiilatelefovnna spealu mas lea vejolaš oahpásmuvvat sámi girječálliin, Pedar Jalvi rohkiin.
Speallu mii áito lea almmuhuvvon, gávdno vuos dušše demoveršuvnnas. Muhto buvttadeaddjit oidnen dála veršuvnnas juo ávkki.
– Dán spealu sisdoallu sáhttá atnit oahpahusas buori ságastallama vuođđun, dadjá Ohcejoga gielda prošeaktabargi, Outi Laiti.
Dáinna spealuin leat háliidan doarjut sámegiela- ja kulturoahppama.
Dovddus ja stuorra spealut
Norggas leat ráhkaduvvon spealut maid oahpaheaddjit leat atnán oahponeavvun. Dasa liikoje mánát nu bures ahte válljejedje dan speallat astoáiggis, ovdalgo eará spealuid.
Aslak Andersa niehku lea ahte bohtet eanet spealut sámegillii maid sáhttá oahpahusas atnit.
– Galggašii dakkár áktánas spealut masa nuorat liikojit.
Muhto jus spealut dušše ráhkaduvvojit oahppanváras lea, de lea váttis dan oaččut bivnnuhin, oaivvilda Aslak Anders. Danin leage sus stuorát niehku.
– Dovddus ja stuorra spealuin galggašii sáhttit giela rievdadit sámegilli.
Pedagogihkalaš beali spealus
Senter for IKT i undervisninga vásihit ahte eanet oahpaheaddjit váldet singuin oktavuođa go háliidit atnigoahtit spealuid oahpahusas.
Maiddai Sámis digaštallet dan, go mannan bearjadaga lágiduvvui Árktalaš pedagogihkka ja spealuid bokte oahppan seminára, Anáris.
Aslak Anders lei bovdejuvvon logaldallin, gos son ovdanbuvttii iežas vásáhusaid go spealuid lea atnán oahpahusas.
– Dat lei buorre seminára. Doppe bohte ovdán ođđa vuogit movt atnit spealuid oahpahusas ja doppe ledje máŋggas geat ieža ledje ráhkadan spealuid.
Aslak Andersa niehku lea ahte bohtet eanet spealut sámegilli maid sáhttá oahpahusas atnit.
Foto: Malene Larsen Gaino / NRKDihtet beare unnán
Duiskkalaš jierbmedutki ii ávžžut dihtora atnit oahpahusas ja psykologaspesialistta ballá ahte mánát ja nuorat darvánit spealuide jus olu besset speallat.
– Eanáš rávisolbmuin, badjel 30 jagi, lea dakkár oaidnu ahte spealut leat heittogat ja gildet dan. Muhto sii dihtet beare unnán spealuid birra, dadjá Aslak Anders.
Son oaivvilda ahte spealut leat eanet sosiála go rávisolbmot jáhkket ja muitala ahte Mikko Meriläinenis logaldalai semináras ja sus lei buorre ovdamearka.
– Jus lea mánná gii ii beasa olbmáid fárus olgun maŋŋel dii.20, de sáhttá ruovttus speallát ja áŋke leat sosiála. Go mánát spellet, de sii hupmet nuppi nuppiin neahta bokte.
