Hopp til innhold
Anmeldelse

Sunna filbma čuzii njuolgga váibmui

Njuorrasin geahčadettiin Sunna Nousuniemi filmma «Boso mu ruovttoluotta». Garra muitalus, mii lea čehpet gaskkustuvvon.

Sunna Nousuniemi

Sunna Nousuniemi filmmas «Boso mu ruovttoluotta» lea vuosttaščájálmas Tromssa Internationála Filbmafestiválas (TIFF:s) duorastaga.

Foto: Pressebilde
Film

Filbmaárvvoštallan:

Sunna Nousuniemi filbma «Boso mu ruovttoluotta» lea muitalus filbmadahkki ja váldoolbmo Sunna iežas giččus ceavzit, maŋŋá go lea vásihan seksuála veahkaválddi.

Filbma čuovvu Sunna mátkki dan beaivái go son viimmat sáhttá geahččalit joatkit eallima.

Filbma rohtte geahčči álggus jo fárrui, go Nousuniemi litna jienain muitala dorvobáikkistis, mii lea johgáttis. Son čohkká doppe muohttagis. Olgun lea seavdnjat. Veahá guhkkeleappos oidnojit dálut, main leat čuovggat.

Luonddus orru leamen jaskat ja ráfálaš. Juohkehaš soaitá dárbbašit sierra báikki, gos gávdná sielu ráfi.

Boso mu ruovttoluotta, Sunna Nousuniemi

DORVOBÁIKI: Sunna Nousuniemi čohkká mielleravddas ja geahčada giláža, mii sutnje addá dorvvu.

Foto: Sunna Nousuniemi

Jaskesvuohta ja ráfálašvuohta rihkkojuvvo go oaidnit Sunna čohkkámin biilla ovdapeaŋkkas. Son muitala makkár hástalusat sus leat eallimis.

«Mun dáistalan mu eallimis ovtta stuorra áššiin, ja dat ášši čuohcá olles mu eallimii. Mun lean vásihan trauma, man dihtii mun buhcen traumamaŋŋásaš streassasyndromain.»

Dát 24 minuktasaš filbma lea Sunna Nousuniemi persovnnalaš muitalus das, mo son rahčá nagadit eallit váivves jurdagiiguin ja balus maŋŋá traumáhtalaš dáhpáhusa.

Mii gullat mo manná su áššiin diggevuogádagas.

Filbma čájeha maid man mávssolaš lea gávdnat miellagiddevaš buđaldallama dahje áiggegolu go olbmos lea váttes dilli ja leat losses jurdagat.

Sunna stuorra buđaldallan lea duddjon. Son bossu dološ sámi duddjonárbevieru heggii. Dát gis lea mielde veahkeheamen su iežas eallima bossut ruovttoluotta heggii.

Boso mu ruovttoluotta, Sunna Nousuniemi

DÁLKKASLAŠ BUĐALDALLAN: Sunna Nousuniemi geahččá speadjalis ládjogahpira, man son ieš lea duddjon.

Foto: Sunna Nousuniemi

Sunna Nousuniemi lea roahkkat go lea arvan ráhkadit dán filmma iežas eallima váivvimus ja losimus dáhpáhusas. Son muitala rahpasit ilgadis vásáhusas, mii fáhkka rievdadii virkos, nuorra nissonolbmo eallima.

Geahččin mus golget gatnjalat go Sunna hállá váivvimus ja seavdnjadeamos áššiin. Seammás illosan go filmmas oaidnit dakkár áššiin mat movttiidahttet su.

«Boso mu ruovttoluotta» lea bures ráhkaduvvon filbma. Govvejeaddjit nagadit geahčči diktit boahtit lahka Sunna Nousuniemi. Filmma jietna lea maid buorre.

Muitalus njuovžá bures álggus gitta lohppii ja doalaha geahčči das kinosáles.

Eanet aht` eanet sápmelaš nissonolbmot leat ráhkadišgoahtán sihke filmmaid ja dokumentáraid. Dát lea sámi servodahkii vuoitun.

Dalle gehččo máilbmi maiddái nissonolbmo čalmmiiguin ja eavttuiguin, iige dušše almmáiolbmo. Dát lea midjiide buohkaide ávkin.

«Boso mu ruovttoluotta» vuosttaščájálmas lea Tromssa Internationála Filbmafestiválas duorastaga eahkedis.

Sunna Nousuniemi og hennes kjæreste

ALMMUHII POLITIIJAIDE: Dá boahtiba Sunna Nousuniemi ja su irgi politiijastašuvnnas, maŋŋá go leaba váidán rihkkosa. Ollugat eai arvva dieđihit dákkár rihkkosiid, go dovdet iežaset dego sivalažžan.

Foto: Pressebilde

Korte nyheter

  • Hábmeme vuosttaš sámi mediadieđáhusa

    Sámediggi áigu hábmet vuosttaš sámi mediadieđáhusa, ja bovdii sámi mediaásahusaid seminárii mánnodaga 23.05, gullat movt sin mediagovva lea, ja makkár hástalusat sis leat.

    Ávvira váldodoaimmaheaddji Kari Lisbeth Hermansen oaidná dárbbu dákkár seminárii, ja muitala ahte sámi mediain leat ollu hástalusat. Justte dál lea erenoamáš váttis rekrutteret sámi mediabargiid.

    – Ollu surggiin sámis lea hástalus gávdnat fágabargiid geain lea sámegiel máhttu, ja dan seamma mediasuorggis.

    Sametinget skal komme med en samisk mediamelding. Samiske medieaktører og medieforskere er med for å komme med innspill på hvordan de kan styrke den uavhengige samiske pressen.
  • Ble nektet å registrere på samisk

    Foreningen Guovdageainnu historjásearvi, Kautokeino historielag, ble nektet å registrere protokoll på samisk i Brønnøysundregistrene. Det skriver Ságat.

    Etter årsmøtet sendte historielaget inn opplysninger til de offentlige registrene i Brønnøysund. Nylig fikk de til svar at dersom opplysningene ikke ble sendt inn på nytt på bokmål, vil etaten avbryte registreringen. Beskjeden var underskrevet av saksbehandler og fagdirektør.

    – Vi er både overrasket og skuffet over å bli møtt med en slik nedlatende holdning til bruk av samisk språk i offentlig virksomhet i 2022, sier leder i historielaget Nils Johan Heatta til Ságat.

    Han har sendt brev til registrene, med påpekning om at samiske språk etter loven er likestilt med norsk. Det vises til språkloven, sameloven og grunnloven.

    Nils Johan Hætta
    Foto: Ole Kaland / NRK
  • Čearru geassá stáhta dikki ovdii

    Dálbma čearru geassá Ruoŧa stáhta diggái go oaivvildit sis lea okto vuoigatvuohta bivdo- ja guolástusrivttiid hálddašit čearu eatnamiin. Čearu ságadoalli Aslak Allas duođašta, ahte leat geassán stáhta dikki ovdii, muhto ii kommentere dađi eanet ášši. Norrbottena leanastivrras dadjet diehtit Girjása duomu sisdoalu, muhto jotket vuovdimis meahcástanlobiid guvlui nu guhká go ráđđehus eará dieđuid addá. Nu čállá SVT Sápmi.

    Hagle og rype
    Foto: Privat