Hopp til innhold
Anmeldelse

Sunna filbma čuzii njuolgga váibmui

Njuorrasin geahčadettiin Sunna Nousuniemi filmma «Boso mu ruovttoluotta». Garra muitalus, mii lea čehpet gaskkustuvvon.

Sunna Nousuniemi

Sunna Nousuniemi filmmas «Boso mu ruovttoluotta» lea vuosttaščájálmas Tromssa Internationála Filbmafestiválas (TIFF:s) duorastaga.

Foto: Pressebilde
Film

Filbmaárvvoštallan:

Sunna Nousuniemi filbma «Boso mu ruovttoluotta» lea muitalus filbmadahkki ja váldoolbmo Sunna iežas giččus ceavzit, maŋŋá go lea vásihan seksuála veahkaválddi.

Filbma čuovvu Sunna mátkki dan beaivái go son viimmat sáhttá geahččalit joatkit eallima.

Filbma rohtte geahčči álggus jo fárrui, go Nousuniemi litna jienain muitala dorvobáikkistis, mii lea johgáttis. Son čohkká doppe muohttagis. Olgun lea seavdnjat. Veahá guhkkeleappos oidnojit dálut, main leat čuovggat.

Luonddus orru leamen jaskat ja ráfálaš. Juohkehaš soaitá dárbbašit sierra báikki, gos gávdná sielu ráfi.

Boso mu ruovttoluotta, Sunna Nousuniemi

DORVOBÁIKI: Sunna Nousuniemi čohkká mielleravddas ja geahčada giláža, mii sutnje addá dorvvu.

Foto: Sunna Nousuniemi

Jaskesvuohta ja ráfálašvuohta rihkkojuvvo go oaidnit Sunna čohkkámin biilla ovdapeaŋkkas. Son muitala makkár hástalusat sus leat eallimis.

«Mun dáistalan mu eallimis ovtta stuorra áššiin, ja dat ášši čuohcá olles mu eallimii. Mun lean vásihan trauma, man dihtii mun buhcen traumamaŋŋásaš streassasyndromain.»

Dát 24 minuktasaš filbma lea Sunna Nousuniemi persovnnalaš muitalus das, mo son rahčá nagadit eallit váivves jurdagiiguin ja balus maŋŋá traumáhtalaš dáhpáhusa.

Mii gullat mo manná su áššiin diggevuogádagas.

Filbma čájeha maid man mávssolaš lea gávdnat miellagiddevaš buđaldallama dahje áiggegolu go olbmos lea váttes dilli ja leat losses jurdagat.

Sunna stuorra buđaldallan lea duddjon. Son bossu dološ sámi duddjonárbevieru heggii. Dát gis lea mielde veahkeheamen su iežas eallima bossut ruovttoluotta heggii.

Boso mu ruovttoluotta, Sunna Nousuniemi

DÁLKKASLAŠ BUĐALDALLAN: Sunna Nousuniemi geahččá speadjalis ládjogahpira, man son ieš lea duddjon.

Foto: Sunna Nousuniemi

Sunna Nousuniemi lea roahkkat go lea arvan ráhkadit dán filmma iežas eallima váivvimus ja losimus dáhpáhusas. Son muitala rahpasit ilgadis vásáhusas, mii fáhkka rievdadii virkos, nuorra nissonolbmo eallima.

Geahččin mus golget gatnjalat go Sunna hállá váivvimus ja seavdnjadeamos áššiin. Seammás illosan go filmmas oaidnit dakkár áššiin mat movttiidahttet su.

«Boso mu ruovttoluotta» lea bures ráhkaduvvon filbma. Govvejeaddjit nagadit geahčči diktit boahtit lahka Sunna Nousuniemi. Filmma jietna lea maid buorre.

Muitalus njuovžá bures álggus gitta lohppii ja doalaha geahčči das kinosáles.

Eanet aht` eanet sápmelaš nissonolbmot leat ráhkadišgoahtán sihke filmmaid ja dokumentáraid. Dát lea sámi servodahkii vuoitun.

Dalle gehččo máilbmi maiddái nissonolbmo čalmmiiguin ja eavttuiguin, iige dušše almmáiolbmo. Dát lea midjiide buohkaide ávkin.

«Boso mu ruovttoluotta» vuosttaščájálmas lea Tromssa Internationála Filbmafestiválas duorastaga eahkedis.

Sunna Nousuniemi og hennes kjæreste

ALMMUHII POLITIIJAIDE: Dá boahtiba Sunna Nousuniemi ja su irgi politiijastašuvnnas, maŋŋá go leaba váidán rihkkosa. Ollugat eai arvva dieđihit dákkár rihkkosiid, go dovdet iežaset dego sivalažžan.

Foto: Pressebilde

Korte nyheter

  • Stor utstilling med urfolkskunstnere: «Urfolkshistorier» i Bergen

    På fredag åpner vi den gigantiske utstillingen «Urfolkshistorier» på Kode i Bergen.

    Det er trolig første gang i Europa at et museum presenterer en så stor kunstutstilling med og av urfolk.

    Kuratorene representerer urfolk i Mexico, Brazil, New Zealand, Sápmi/Norden, Australia, Peru og Canada.

    Utstillingen teller til sammen 300 verk, 170 kunstnere og dekker sju regioner i verden.

    Utstillingen åpner fredag 26. april.

    Utstillingen er svært politisk, og har en egen avdeling om urfolksaktivisme.

    – Disse kunstnernes arbeid reflekterer deres liv - og selv om det er fra ulike kanter av verden går noen tema som en rød tråd: miljøødeleggelse, overgrep, frihetskamp og kulturundertrykkelse – men også en enorm overflod og livsglede.

    – Flere av kunstverkene representerer en viktig motstemme mot et økende overforbruk og naturødeleggelse, sier kurator Irene Snarby.

    De samiske kunstnerne er blant annet Britta Marakatt-Labba, Joar Nango, Ingunn Utsi og Máret Ánne Sara.

    Alexander Luna, Maxima Acuña in Tragadero Grande in front of the Laguna Azul, 2012 (detalj).
    Foto: Pressebilde
  • Møtes til protest mot president Lula

    Tusenvis av urfolk samlet seg mandag i Brasils hovedstad Brasilia til starten av den 20. «Free Land Camp».

    Den ukelange årlige leiren for urfolk i Brasil vil i år fokusere på å protestere mot president Luiz Inácio Lula da Silvas uoppfylte løfter om å opprette reservater og utvise ulovlige gruvearbeidere og landtyver fra deres territorier.

    I forrige uke opprettet Lula to nye reservater i stedet for de seks hans regjering hadde lovet i år.

    Under kunngjøringen erkjente han at «noen av vennene våre» ville bli frustrerte.

    Urfolksprotest i Brasilia
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Sámi festiválat Norggá buoremusaid gaskkas

    «Norske Kulturarrangører» organisašuvdna lea dál almmuhan evttohasaid oažžut lágideaddji bálkkašumiid jagi 2023 ovddas.

    Márkomeannu, Riddu Riđđu ja Sámi Beassášmárkanat leat evttohuvvon iešguđet surggiin.

    Sámi Beassášmárkanat gilvvohallet nammaduvvot «Dán jagáš festiválan».

    Festiválat Márkomeannu ja Riddu Riđđu lágideigga oktasaš doarjjakonseartta Fovse- sápmelaččaide ja -ákšunlisttaide Riikalávddis Oslos. Dainna konsearttain sáhttiba festiválat nammaduvvot Dán jagáš inspirašuvdnan.

    Márkomeannu lea maiddái finalistta Dán jagáš čalbmerávkaleapmi.

    Lubna Jaffrey åpnet Riddu Riđđu.
    Foto: Inga Maret Solberg Åhren / NRK