Anmeldelse

Ávvudit earenoamáš árbbi

Sámi dáiddára Nils-Aslak Valkeapää, Áillohačča, dáidagat čájehuvvojit ollislaččat Høvikodden:is. Lea vásáhus maid áinnas ávžžuhan mannat geahččat.

Installasjonsfoto fra utstillingen Nils-Aslak Valkeapää / Áillohaš på Henie Onstad Kunstsenter.
Foto: Øystein Thorvaldsen / Henie Onstad Kunstsenter
Kunst

Nils-Aslak Valkeapää / Áillohaš

Retrospektiv čájáhus

Henie Onstad Kunstsenter, Høvikodden

Golggotmánnu 23. beaivve 2020 - ođđajagimánnu 10. beaivve 2021

«Háliidivččen jápmit – dego lean eallánge – lahppot duoddara biekkai´e – muhttot lottiid lávlumin».

Dan čálii sámi dáiddár Nils-Aslak Valkeapää, riegádan Suomabeale ja gean dovddaimet Áillohažžan.

Dál čájehuvvo su máŋggabealat ja ivdnás dáidda ollislaččat Henie Onstad dáiddaguovddážis.

Multikunstner Nils-Aslak Valkeapää.

MULTIDÁIDDÁR: Nils-Aslak Valkeapää gean dáiddanamma lei Áillohaš.

Foto: Unto Järvinen / HS

Duohta beroštupmi

Valkeapää ii háliidan bohccuiguin bargat danin go ii sáhttán goddit elliid ja danin váccii baicca oahpaheaddjeoahpu. Muhto ii son gártan bargat oahpaheaddjin, muhto baicca multidáiddárin.

Olles su oanahis eallima ražai son sámi rivttiid ovddidit. Son čálii čállosiid, álggahii organisašuvnnaid, nugo sámi dáidda- ja girječálliid searvvi, máŋga sámi lágádusa, mat almmuhedje sihke girjjálašvuođa ja musihka.

Dasa lassin barggai garrasit álgoálbmogiid máilmmiráđi kulturkoordináhtorin. Son dáhtui ásahit saji gos máilmmi álgoálbmogat besse deaivvadit ja juogadit sihke musihka, poesiija ja dáidaga, muhto maiddái árbevieruid ja eallinvásáhusaid. Son anii ollu áiggi ja návccaid lágidit máilmmi vuosttaš álgoálbmotfestivála Davvi Šuvva 1979:s.

Fra utstillingen Nils-Aslak Valkeapää / Áillohaš på Henie Onstad Kunstsenter.
Fra utstillingen Nils-Aslak Valkeapää / Áillohaš på Henie Onstad Kunstsenter.
Nils-Aslak Valkeapää, Untitled, 1991. 90 × 72 cm. Kautokeino kommune

PÅ UTSTILLING: Nils-Aslak Valkeapää, Untitled, 1991. 90 × 72 cm. Kautokeino kommune

Nils-Aslak Valkeapää & Seppo

PÅ UTSTILLING: Nils-Aslak Valkeapää & Seppo "Báron" Paakkunainen, Untitled, 1992. 50 × 77,5 cm. Stiftelsen Lásságámmi.

Eatnasat dovde Áillohačča sápmelažžan gii juoiggai Olympiagilvvuid rahpamis Lillehammeris ja neavttárin «Ofelaš» filmmas mii bođii 1987:s.

Muhto Nils-Aslak Valkeapää lei nu ollu eanet go neavttár ja artista. Son lei maid girječálli, son njuođai ja sárggui govaid, govvejeaddji, girjedáiddár, komponista ja čálii maid čállosiid lávdái.

Olbmo sadji luonddus

Musihkkabirrasis lei Áillohaš earenoamáš dovddus ja maiddái árvvus adnon. Son bijai luođi ja jazz-musihka oktii ja ráhkadii musihkkabihtáid mas ledje luonddu iežas jienat, nugo «Goase Dušše (loddesinfoniija/The Bird Symphony)» maid beassá ollislaččat vásihit dán čájáhusas.

Su nana oktavuohta luohtái, dagahii ahte leat maid geahčestan su noaidin. Unnin rájes humadii lottiiguin ja guldalii muoraid, joga ja goržžiid jienaid. Dál livččiimet várra su gohčodit ekofilosiifan, go iežas čállosiid, mushka ja govaid dihte čájehii olbmo saji luonddus.

Su govvadáidagis vuohttit beroštumi šamanismma, meavrresgárri, beaivváš, fápmoealli, máttaráhká, bieggaolmmái leat govvosat mat oidnojit ollu.

Bilde av sol malt av Áillohaš
Foto: Anders Boine Verstad / NRK

Ovtta su govain oaidnit alit jávrri mas oidnojit várit čáhppáme rukses almmi vuostá. Eanan lea ruksesoránša, dego golgi lávágeađgi ja čuoggát mat muittuhit násttiid.

Golbma govvosa mas soappit gieđain ja oivviid badjel čuovgi gierdu, dego buolli kruvdna, soaitá muitalit vuoiŋŋalašvuođa dovddu birra. Gaskaleamos lea álládeamus dan golbmasis ja orru dego jođiheaddji. Dán badjel oaidnit fiskes beaivvášgovvosa almmis, mii muittuha meavrresgári mas čoarvvit vel birra. Meavrresgáris oaidnit beahcelotti ja guovžža ja báktegovvosiid mat dánssodit duogábealde.

Fra utstillingen Nils-Aslak Valkeapää / Áillohaš på Henie Onstad Kunstsenter.
Nils-Aslak Valkeapää / Áillohaš, Untitled, 1995.
Fra utstillingen Nils-Aslak Valkeapää / Áillohaš på Henie Onstad Kunstsenter.
Nils-Aslak Valkeapää, Untitled, 1973. 59 × 83 cm.

Rušas govvadáiddárin

Eanas su govain leat garra ivnnit mas leat vuođđo- ja sekundára ivnnit (ruoksat, alit, fiskat, ja lilla, ruoná ja oránša) Nils-Aslak Valkeapääs lea eahpikeahttá dáiddalaš gelbbolašvuohta ja čájehanvuohki, muhto govvadáidárin ii leat nu dásset ja ii leat nu imaš, go sus han ii lean skuvlajupmi.

Son lea buoremus go barggai gráfalaš vuogi mielde sárgosiiguin, mas leat čáhppes-vilges oasit, mas bohciida čielga hápmi.

Fra utstillingen Nils-Aslak Valkeapää / Áillohaš på Henie Onstad Kunstsenter.
Foto: Øystein Thorvaldsen / Henie Onstad Kunstsenter

Sápmelaččaid govat

Su dáiddaprošeavttain lea ollu dan birra movt váldit ruovttoluotta eaiggátvuođa sámi kultuvrii. Son ii háliidan ovdamearkka dihte vuovdit govaidis olggobeallái Sámi. Earret stuora govvačoakkáldaga maid Guovdageainnu suohkan eaiggáda, de eai oamás nu ollu almmolaš ásahusat su govaid.

Dat gávdnojit priváhta ruovttuin davvin, juoga mii lea dahkan hástaleaddjin čohkket daid dán čájáhussii.

Muhto dat lei dehálaš sutnje, danin go dát galge leat sámiid iežaset govat. Soittii leat sáhka das ahte suodjalit daid: jus sádde govaid eret dan oktavuođas mas ledje hábmejuvvon, de dat gurrii daid spirituealla sisdoalu. Ja máŋga su girjjiin almmuhuvvoje sámegillii, vaikko dát ráddjii garrasit gallis besse lohkaid daid.

Muhto sutnje lei sámegiella dehálaš. Su dáhttu deattuhit sámegiela, vuhtto bures čájáhusas danin go buot namat, seaidneteavsttat ja katalogačállosat gávdnojit sámegillii.

Sámiid nationálaepos

1988:s hábmii Áillohaš dan mii lea báhcán dego su váldobargun ja mii rehkenastojuvvo sámiid nationálaeposin; «Beaivi Áhčážan». Dát bođii girjji hámis ja dás leat 575 divtta ja kulturhistorjjálaš gova ja dáinna oaččui Davviriikkalaš ráđi girjjálašvuođabálkkašumi logi jagi maŋŋil.

Henie Onstad dáiddaguovddážis čájehuvvo epos dego nana installašuvdnan dahje dáiddan oahppolanjain, gos stuora projektorat čájehit govaid, seammás go divttat lohkkojit, dego lávlumiin duogábealde ja luohti vel gullo.

Installasjonsfoto fra utstillingen Nils-Aslak Valkeapää / Áillohaš på Henie Onstad Kunstsenter.

PÅ UTSTILLING: Bilder fra Áillohaš' hovedverk, og som regnes som samenes nasjonalepos; «Beaivi, Áhcážan» eller «Solen, min far».

Fra utstillingen Nils-Aslak Valkeapää / Áillohaš på Henie Onstad Kunstsenter

PÅ UTSTILLING: Eposet vises som en mektig installasjon i studiesalene, der store projektorer vise bildene, mens diktene leses messende, syngende i bakgrunnen akkompagnert av joik.

Fra utstillingen Nils-Aslak Valkeapää / Áillohaš på Henie Onstad Kunstsenter

PÅ UTSTILLING: Bildene i eposet er samlet fra museer og arkiver i hele Norden, Europa og USA, og de fleste er tatt av ikke-samer i etnografisk eller rasebiologiske øyemed.

Lei garra vásáhus oaidnit dán čájáhusa sámiid birra ja sámiid historjjás, vaikko in ipmir sániid, de čájehuvvo historjá govaid hámis. Dan botta go čohkkájin das, de dovden ahte geasuhii, muhto dovden maiddái unohisvuođa.

Ipmirdin easka maŋŋel manin. Eposa govat leat čohkkejuvvon museain ja vuorkkáin miehtá davviriikkaid, Eurohpás ja USAs ja eanas govaid leat olbmot govven geat eai leat sápmelaččat ja dat leat govvejuvvon etnográfalaš dahje nállebiologalaš áigumušain. Lei várra dat vašuheaddji garra fápmogeahčastat mii mu fuomášuhtii ahte čuoččun olggobealde ja oainnán juoidá mii lea amas ja earenoamáš. Muhto Áillohaš lea váldán daid govaid ja čájehan daid eará hámis: son lea dego váldán eret várálašvuođa ja dahkan daid iežas govvan.

Dáidda fuomášuhttá váivves ja čáppa vugiin movt sámi kultuvrra hávkadedje ja olbmuid badjelgehčče.

Sámiid Wergeland

Eai leat dat ovttaskas njuohtamat, govat dahje musihkka mii dahká Áillohačča gelddolaš dáiddárin, muhto ollislašvuohta. Ja son ieš, gii lea dego sámi kulturdáistaleami ikona ja dahje govva. Dát ollislaš ja viiddis gesamtkunstwerk son hábmii iežas oanehis dáiddaeallimis. Áillohaš jámii fáhkka 2001:s, vihtta jagi maŋŋel go lei ilgadis biilalihkohisvuođas.

Su rehkenastet áinnas dego sámiid Wergeland:an, gii gálii luotta sámiid vuoigatvuođaide, ja gii lei mielde lokteme dan sámi kulturovdáneami maid leat oaidnán daid maŋemus jagiid.

Olles dán earenoamáš árbbi beassat oaidnit Henie Onstad dáiddaguovddážis! Dá lea vásáhus masa áinnas ávžžuhan mannat!