Hopp til innhold
Anmeldelse

Čáppat Nidarosdomenis

Fámolaš ovttaskasovdanbuktimat Georg Buljo «Kalvskinnsangen»-konsearttas, mii ii riekta nagot muitalit čielga historjjá.

Les på norsk.

Georg Buljo, fra urfremføringen av «Kalvskinnsangen» under Olavsfestdagene 2022.
Foto: Esben Kamstrup / Olavsfest
Konsert

«Kalvskinnsangen»/«Gálbbináhkki Luohti»

Nidarosdomen, Tråante

29. juli 2022

Lea oalle historjá mii lea vuođđun Georg Buljo buktagis mii lea diŋgojuvvon dán jagi Olavsfest-festiválii.

Sámi fáŋggat Troandima ráŋggáštusviesus 1800-logus eai beassan atnit eatnigielaset. Dainna lágiin váldojuvvui sis eret vejolašvuohta gulahallat iežagaskaneaset ja máilmmiin.

Earret go ipmilbálvalusain. Doppe lei sámegiella lobálaš – sálbmalávlludettiin. Lei jur dan nalde ahte sápmelaččat besse lávlut sálmmaid iežaset eatnigillii.

Dán gielalaš vejolašvuođas ovdánahtte sámi fáŋggat čiegus gulahallanvuogi, njuolga dárogielat eiseválddiid njuniid ovddas.

Fáŋgageahččit jáhkke ahte dat amas giella mii čuojai fáŋggaid čoddagiin ledje ráddjejuvvon dušše Ipmil sátnin. Duohtavuođas gođđe sámi nissonolbmot ja dievdoolbmot iežaset historjjáid sihke stuora ja unna áššážiid birra, guhtet guoibmáseaset.

Dat sáhtte leat sihke ođđasat ja ságat ruovttubáikkiin ja fáŋgaeallima váttisvuođaid birra.

Muhto maiddái eanet intiima ja persovnnalaš fáttát. Ráhkisvuođaoktavuođat álggahuvvojedje, ja mánát riegádedje fáŋgavuođas. Olu vulggii dan erenoamáš lávlumis maid sápmelaččat ovdánahtte Kalvskinnet-ráŋggáštusviesus.

Dát lávlla lea ge vuođđun Georg Buljo ođđa buktagis «Kalvskinnsangen», mii lea vuohččan ovdanbuktojuvvon Nidarosdomenis Olavsfest-festiválas.

Dás lea sálbmalávluma ja sámi musihkkaárbevieru vuostálasvuohta ožžon ođđaáigásaš ja čiekŋalis persovnnalaš musikálalaš hámi.

Ii leat eahpádus ge ahte Georg Buljo lea rievttes olmmoš ráhkadit ođđa «Kalvskinnsangen»-lávlagiid.

Les også: «Georg Buljo er overbevist om at det var musikken som fant han og ikke omvendt»

Georg Buljo
Georg Buljo

Georg Buljo, fra urfremføringen av «Kalvskinnsangen» under Olavsfestdagene 2022.

GITÁRASOLO: Georg Buljo lea okta dain eanemus máŋggabealálaš musihkkáriin Norggas.

Foto: Esben Kamstrup / Olavsfest

Viiddis paleahtta

«Kalvskinnsangeniin» lasiha Buljo ođđa dimenšuvnnaid iežas viiddis musikálalaš palehttii.

Dainna historjjálaš duogážiin vuolggasadjin lea Buljo čállán ja ráhkadan muhtun teavsttaid main leat veaháš iešguđetlágan fáttát, davvi- ja lullisámegillii, dárogillii, eŋgelasgillii ja latiinnagillii.

Dat leat gárvvuhuvvon musikálalaččat gitta gregoriánainspirerejuvvon koarralávlagiid rájes, dáčča ja sámi árbevirolašmusihka bokte ođđaáigásaš jázza, viisalávluma ja elektronika rádjái.

Buljos leat fárus njealje instrumentalistta, juoigit Marja Mortensson ja Niko Valkeapää, ja dasa lassin Nidarosdomena Oratoriijakoarra.

Fra urfremføringen av «Kalvskinnsangen» under Olavsfestdagene 2022.

JUOIGIT: Gurut bealde: Marja Mortensson, Georg Buljo ja Niko Valkeapää. Duogábealde: Per Willy Aaserud (trompehta) ja Nidarosa Oratoriijakoarra.

Foto: Esben Kamstrup / Olavsfest

Ieš Buljo searvá vokálalaččat dakkár stiillas mii lea gaskal jázza ja luođi, ja atná vel dasa lassin gitára, perkušuvnna ja elektronihka kreatiivvalaččat. Lohppii lei vel dahkkojuvvon sadji albma gitárasoloi mas lei eambbo go dušše veaháš rock’n’roll.

Váilevaš variašuvdna

«Kalvskinnsangena” guovddážis lea gulahallan gaskal «girkolaš» koaralávluma ja «álbmotlaš» musihka mas luohti lea guoddinbielkán.

Fra urfremføringen av «Kalvskinnsangen» under Olavsfestdagene 2022.

GIRKOLAŠ: Nidarosa Oratoriijakoarras lea guovddáš rolla Georg Buljo «Kalvskinnsangenis».

Foto: Esben Kampstrup / Olavsfest

Buljo koarranuohtta viežžá inspirašuvnna sihke árra máŋggajienat girkomusihkas ja ođđaset komponisttain nu go Arvo Pärtas ja John Taverneras. Dákko čájeha Buljo ahte hálddaša stilistihka ja buvttadeami, vaikko su persovnnalašvuohta ii vuhtto liikká čielgasit dákko go «eará» musihkas bihtás.

Nidarosa Oratoriijakoarra lávlu aiddolaččat ja dássedettolaččat, duopmokántora Karen Haugom Olsena stargadis jođiheami mielde.

Livččen liikká háliidan ahte fátmmastivčče viidábut musikálalaččat, ahte livčče bastilet kontrásttat daid iešguđetlágan musikálalaš osiin. Measta beare olu nuohtat hállanedje veaháš hilljánis, melankolalaš ja meditatiiva ovdanbuktima guvlui.

Buoremus oasit mu mielas ledje dat individuála vokálaovdanbuktimat. Ovdamearkka dihte njealját «Il mij» («Ii mihkkege») lávlla mas Marja Mortensson lei solista. Juogalágan gaskatempo soul-luohti maid bassista Helge Harstad ja dearpi Christian Svensson čuovvuba vuohkkasit ja funkys vugiin.

Joiker Marja Mortensson, fra urfremføringen av «Kalvskinnsangen» under Olavsfestdagene 2022.

SILOLAŠ: Marja Mortenssona ovdanbuktimat ledje buoremusaid searvvis Georg Buljo «Kalvskinnsangen»-bihtás.

Foto: Esben Kamstrup / Olavsfest

Dát lávlla šattai buoremusaid searvái čielgasit dan dihte go Mortensson lea okta dain miellagiddevaččamus ja erenoamážeamos vokalisttain dán áigge Norggas, beroškeahttá šáŋŋeris. Juohke áidna nyánssas, mii čuodjá su jienain, lea ulbmil ja intensitehta.

Muhto livččen áinnas háliidan gullat eambbo. Lea eahpitkeahttá luksus dat ahte leat golbma ná nanu vokáladáiddára nu go Buljo, Mortensson ja Valkeapää oktanis lávdde nalde. Muhto de šaddá nu ahte ii oktage sis beasa gullot nu olu go maid mii háliidivččiimet.

Eahpečielga historjámuitaleapmi

Prográmmagihpa čilge «Kalvskinnsangen»-konsertta “sámi ráhkisvuođahistorján Nidarosa Ráŋggáštusviesus”. Muhto mu mielas dat oktavuođat daidda dáhpáhusaide Kalvskinnet-guovllus 1800-logus eai vuhtto nu čielgasit eanas oasis dan bihtás.

Buljo teavsttain ii leat oktage čielga sáddejeaddji ii ge vuostáiváldi, ja dat leat eanas olbmoeallima vuođđoosiid birra, beroškeahttá áiggis ja báikkis.

Lea dieđusge álki govahallat ahte teavsttaid jienat gullet olbmuide fáŋgavuođas, guđet rahčet áššiiguin nu go earuhemiin, seavdnjadasain, jápmimiin, doaivagiin ja ráhkisvuođain.

Muhto ii leat movtge dárbbašlaš nu dahkat vai teavsttat galget boktit jurdagiid ja dovdot áššáigullevažžan.

Soaitá leat givrodat dat ahte lea eanet metaforalaš oktavuohta historjái, ja dat ahte bihttá ii vikka leat makkárge giddagasoratoriija duohta dáhpáhusaid vuođul.

Seammás leat dát duohta dáhpáhusat nu čuohccit ja erenoamážat ahte munnje báhcá dakkár dovdu go guođán ovdanbuktima ahte livččii ain leamašan olu potensiála.

Čielgaset vuohki ja temáhtalaš fokus lei sáhttit dahkat bihtá eambbo ollislažžan, mii lei sáhttit vel buorebut čalmmustahttit giela ja musihka erenoamáš mearkkašumi ovtta dain sevdnjes ja heahpadis kapihttaliin Norgga historjjás.

Les også: Hávskes sámi "detektimen" ealli teáhteris

Fra teaterforestillingen «Koke bjørn».
Fra teaterforestillingen «Koke bjørn».

Les også: Girjás sámi vuosttaldandáidda

Máret Ánne Sara 'Ale suova sielu sáiget' (2022).
Máret Ánne Sara 'Ale suova sielu sáiget' (2022).

Les også: «Muitalus sámi vuoimmi birra»

«Ellos eatnu! Nullpunkt» med Det Samiske Nasjonalteatret Beaivváš. Marte Fjellheim Sarre
«Ellos eatnu! Nullpunkt» med Det Samiske Nasjonalteatret Beaivváš. Marte Fjellheim Sarre

Korte nyheter

  • Sápmelaš bázahusat ođđasit hávdáduvvon

    140 sápmelaš bázahusa leat beassan fas ruovttoluotta Sápmái, dieđiha Yle Sápmi.

    Loahpa 1800-logu rájes gitta nuppi máilmmisoađi rádjai rogge suopmelaš ja olgoriikalaš dutkit sápmelaš hávddiid ja válde bázahusaid nállebiologalaš dutkamušaid várás.

    Dál leat ikte ođđasit hávdáduvvon Jámešsullos Anáris ja otne fas Ohcejogas ja Njellimis.

  • Gonagas Harald beassan buohcceviesus

    Vuossárgga vulggii gonagas Harald ruoktot Rikshospitalet buohcceviesus. Nu dieđihit Gonagasviesus preassadieđáhusas.

    Gonagas lea buori vuoimmis.

    Son lei divššus infekšuvdnan, dieđihedje Gonagasviesus mannan bearjadaga. Duorastaga son gárttai buohccevissui feberin.

  • Norggas arvvii eanet go dábálaš suoidnemánus

    Norggas arvvii 30 proseantta eanet go láve suoidnemánus. Romssa ja Finnmárkku fylkkas lea dušše jagi 2001:s mihtiduvvon eanet arvi suoidnemánus go dán jagi dan rájes go leat mihtidišgoahtán jagi 1900. Muhto Norgga mátta ja nuorta osiin lei fas muhtun báikkiin goikkádat.

    Meteorologalaš instituhta dálkkádatdutki Ketil Tunheim muitala boahtte logi jagi šaddat eanet molsašuddi dálki. Goikkádat ja garra arvvit šaddet dábáleabbon.