Hopp til innhold

– Mun in leat bárdni inge nieida, mun lean Ánne Risten

Ánne Risten Sara (32) háliida eanet rabasvuođa Sámis ja sus leatge dál vuordámušat Sámediggái go dál leat meannudan sierra dásseárvodieđáhusa.

Anne Risten Gaino Sara

Ánne Risten Sara háliida eanet rabasvuođa Sámis.

Foto: Privat

Her finner du saken på norsk

Ánne Risten Sara dovdet olu olbmot heargevuodjingilvvuid oktavuođas gos lea njunnošis leamaš ollu jagiid.

Son lea maid leamaš rabas iežas seksuálavuođa dáfus, muhto dál lea su mielas áigi ahte sámi servvodagas maid šaddá eanet rabasvuohta.

Háliida rabas ságastallama

Ahte duostat muitalit áššiid man birra lea nu jaskat Sámis, lea dehálaš Sarai.

– Mun lean riegádan nieidan. Mun in leat goassege dovdan iežan nieidan. Muhto in leat dovdan iežan bárdninge.

Ánne Risten Sara

Ánne Risten Sara

Foto: Privat

Diibmá borgemánus čuohpahii son eret iežas čiččiid ja dál dovdá iežas ollisin.

Son ii loga iežas lesban dahje heterofiilan, muhto deattuha ahte son lea son, Ánne Risten.

– Dá lea dakkár ášši mii mu mielas ii oidno, iige hubmojuvvo. Dál lea áigi!

Buktá doaivaga

Mannan vahku meannudiige Sámediggi ođđa dásseárvodieđáhusa, Sábme Jállu.

Dieđáhusas gieđahallet dásseárvvu sohkabeliid gaskkas,veahkaválddi eastadeami lagas oktavuođain, gierdavašvuohta olbmuide geain leat fuones doaibmanávccat, vaššucealkámušat ja vaššikriminalitehta, gierdevašvuođa iešguđet seksuálavuhtii ja veahkaválddi vuosttaldeami lagas oktavuođain.

Sametinget

Norgga Sámediggi meannudii

Foto: Sigve Nedredal / NRK

Sámedikki mihttun leage ahte sámi servvodagas galget leat seamma vuoigatvuođat ja vejolašvuođat buohkain ja dát dieđáhus fátmmasta viidát.

Sámediggeáirasis Anne Henriette Niluhis leat stuora vuordámušat dán bargui ja jáhkká dás boahtit sierra doaimmaid, mat leat ávkkálaččat buot sámiide.

Anne Henriette Reinås Nilut

Anne Henriette Nilut lea sámediggeáirras ja ovddasta Norgga Sámiid riikkasearvvi (NSR). Okta su váibmoáššiin lea LHBTIQ ja vuordá doaimmaid vealaheami vuostá.

Foto: Máret Biret Sárá Oskal / NRK

– Dat lea dehálaš ja dán dieđáhusas leat oasit, mat gusket juohke olbmui servvodagas, dadjá Nilut.

Son maid geassá earenoamážit ovdan LHBTIQ-olbmuid dili.

Seksuálavuođat

Dás lea sáhka seksuálavuođain ja gii don leat. Dieđáhusas daddjo ahte buohkain galget leat seammalágan vuoigatvuođat beroškeahttá seksuála sojus, sohkabealidentitehtas ja sohkabealilbmamis.

Ollu homofiillat ja lesbbat eai duostta rahpasit muitalit iežaset soju birra go ballet servodaga reakšuvnnain.

Dieđáhusas boahtá ovdan earret eará ahte lea ain guhkes geaidnu buoridit LHBTIQ-olbmuid árgabeaivvi.

Nilut čujuhage dutkamii, mii muitala ahte homofiillaid ja lesba olbmuid gaskkas leat ollugat geahččalan sorbmet iežaset.

– Rievttes geaidnu

Nilut oaidnáge dán barggu, maid Sámediggi dál lea bidjan johtui, rievttes geaidnun oažžut sámediggepolitihka mii ovddida dásseárvvu. Dás vuordá son doaimmaid das movt eastadit vealaheami.

Maiddái Sara deattuha man dehálaš dát bargu lea.

– Jua, dat gal lei dehálaš munnje ja lea maid hui buorre oaidnit dan ahte Sámediggi váldá bajás juste dáid áššiid ahte máilbmi ii leat nu go mii doaivut, čáhppat ja vielgat. Das leat ollu ivnnit.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK