Duojárii lea dehálaš seailluhit gákteárbevieruid

– Gákti ii leat dušše juoga maid mun cokkan badjelii, dainna mun maiddái gudnijahtán iežan máttuid, čilge duojár Anna Margaretha Kuhmunen Oskal.

Anna Margaretha Kuhmunen Oskal

«SAPMIDRÄKTEN»: Duojár Anna Margaretha Kuhmunen Oskal lohká dárbbašlažžan seailluhit gákteárbevieruid. Su mielas lea buorre go dál digáštallet «Sapmidräkten».

Foto: Privat

Odne lea dán jagáš riikkaidgaskasaš gáktebeaivi. 2014:is lágidii nuoraidorganisašuvdna, Noereh, vuosttaš gáktebeaivi. Dan rájes lea gáktebeaivi lágiduvvon juohke jagi.

Ja duojárii ja boazoeaiggádii Kuhmunen Oskalii lea dehálaš seailluhit gávtti árbevieruid.

Dat ii leat dušše juoga mii čájeha guđe guovllu olmmoš lea ja su identitehta, čilge Oskal.

– Dat lea maiddái olu eanet. Gávttis leat olu muittut ja árbevirolaš máhttu, mii lea čuvvon buolvvas bulvii.

Garra váikkuhusat

Duodjeinstituhta direktevra Inga Hermansen Hætta lea ovtta oaivilis Oskaliin.

Hermansen Hætta lohká ahte jus menddo olu ráhkadit gáktemállet biktasiid, de eat soaitte šat oaidnit erohusa gávttis ja biktasis.

Direktør ved Duodjeinstituttet, Inga Hermansen Hætta åpnet verkstedet

DUOJÁR: Duodjeinstituhta direktevra Hermansen Hætta lea measta agibeaivvi duddjon, ja berošta sámi duoji ovdáneamis.

Foto: Sander Andersen / NRK

– Dat lea hui váidalahtti jus maŋimuš geavvá nu ahte don it šat dieđe goal lea gákti ja goal lea eará bivttas, dadjá son.

Hermansen Hætta lea measta agibeaivvi duddjon, ja sus lea stuorra beroštupmi sámi árbevieruide.

Son lohká maiddái čielgasit ahte «Sapmidräkten», mii bohciidii stuorra digaštallama sosiála mediain, ii leat sámebivttas.

Kuhmunen Oskal lea ilus go «Sapmidräkten» digaštallan leavái, go su mielas lea dehálaš ahte eambbosat áŋgiruššet seailluheames sámi duoji.

– Mu mielas lea dát digaštallan juoga mii berre gullot eambbo, nu ahte sii geat eai soaitte diehtit nu ollu dán birra maid ožžot dien «Oi! Mun soaittán dál fertet veahá jurdilit ovdal go dagan ná ja nuo», dadjá son.

– Gákti lea nu olu

Kuhmunen Oskal lea vázzán duodjeoahppu, muhto goarui iežas vuosttaš gávtti iežas áhkuin.

– Muittán hui bures mu vuosttaš gávtti maid gorron. Áhkku čilge ahte ná ja nuo mii lávet dahkat, son čilge ahte dáid son lea oahppan iežas eatnis, ja dál ferten dutnje oahpahit dán máhtu.

Muhto gákti ii leat juoga maid dušše mun cokkan badjelii, čilge son.

– Gávttis lea nu olu eará maid mii lea dehálaš. Dainna mun gudnijahttán iežan máttuid ja boahttevaš buolvvaid boahtteáiggi.

Guldal eanet «Sapmidräkten» ja gávtti birra Ođaspoddas.