Odne lea dán jagáš riikkaidgaskasaš gáktebeaivi. 2014:is lágidii nuoraidorganisašuvdna, Noereh, vuosttaš gáktebeaivi. Dan rájes lea gáktebeaivi lágiduvvon juohke jagi.
Ja duojárii ja boazoeaiggádii Kuhmunen Oskalii lea dehálaš seailluhit gávtti árbevieruid.
Dat ii leat dušše juoga mii čájeha guđe guovllu olmmoš lea ja su identitehta, čilge Oskal.
– Dat lea maiddái olu eanet. Gávttis leat olu muittut ja árbevirolaš máhttu, mii lea čuvvon buolvvas bulvii.
Garra váikkuhusat
Duodjeinstituhta direktevra Inga Hermansen Hætta lea ovtta oaivilis Oskaliin.
Hermansen Hætta lohká ahte jus menddo olu ráhkadit gáktemállet biktasiid, de eat soaitte šat oaidnit erohusa gávttis ja biktasis.
– Dat lea hui váidalahtti jus maŋimuš geavvá nu ahte don it šat dieđe goal lea gákti ja goal lea eará bivttas, dadjá son.
Hermansen Hætta lea measta agibeaivvi duddjon, ja sus lea stuorra beroštupmi sámi árbevieruide.
Son lohká maiddái čielgasit ahte «Sapmidräkten», mii bohciidii stuorra digaštallama sosiála mediain, ii leat sámebivttas.
Kuhmunen Oskal lea ilus go «Sapmidräkten» digaštallan leavái, go su mielas lea dehálaš ahte eambbosat áŋgiruššet seailluheames sámi duoji.
– Mu mielas lea dát digaštallan juoga mii berre gullot eambbo, nu ahte sii geat eai soaitte diehtit nu ollu dán birra maid ožžot dien «Oi! Mun soaittán dál fertet veahá jurdilit ovdal go dagan ná ja nuo», dadjá son.
- Loga ášši: Svakko påstår «Sapmidräkt»-design er stjålet
– Gákti lea nu olu
Kuhmunen Oskal lea vázzán duodjeoahppu, muhto goarui iežas vuosttaš gávtti iežas áhkuin.
– Muittán hui bures mu vuosttaš gávtti maid gorron. Áhkku čilge ahte ná ja nuo mii lávet dahkat, son čilge ahte dáid son lea oahppan iežas eatnis, ja dál ferten dutnje oahpahit dán máhtu.
Muhto gákti ii leat juoga maid dušše mun cokkan badjelii, čilge son.
– Gávttis lea nu olu eará maid mii lea dehálaš. Dainna mun gudnijahttán iežan máttuid ja boahttevaš buolvvaid boahtteáiggi.
Guldal eanet «Sapmidräkten» ja gávtti birra Ođaspoddas.