Hopp til innhold

Bivttashábmejeaddji bargagoahtá váldodoaimmaheaddjin

Dovddus sápmelaš bivttashábmejeaddji lea virgáduvvon Sámi ođasmagasiinna sadjásaš váldodoaimmaheaddjin jahkái. Otne lei su vuosttaš oahpahallanbeaivi.

Anne Rasmus ja Anne Berit Anti

Váldodoaimmaheaddji Anne Rasmus ja sadjásaš váldodoaimmaheaddji Anne Berit Anti leaba bures gávnnadan vuosttaš oahallanbeaivve.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Mun lean bargan journalistan sihke Min Áiggis, Ávviris ja NRK Sámis. Dán bargui mun lean áibbašan ja danne válden vuostá fálaldaga go ožžon fálaldaga bargat sadjásaš váldodoaimmaheaddjin jagi, čilge Anne Berit Anti NRK Sápmái.

Anne Rasmus

Váldodoaimmaheaddji Anne Rasmus váldá fargga jagi virgelobi.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Son álgá virgái Sámi ođasmagasiinna sadjásaš váldodoaimmaheaddjin geassemánu 25. beaivve, muhto otne lei sus oahpásmuvvan ja hárjehallanbeaivi.

– Dákkár barggus leat olu smávva áššit mat galggašedje leat sajis ovdalgo sáhtán váldit badjelasan barggu. Ovdamearkka dihtii ferten oahppat geavahit dihtorprográmmaid ja fitnodaga bargovugiid, čilge Anti.

Fitnodatálggaheaddji

Anne Berit Anti válddii bivttashábmejeaddjioahpu Oslo dáiddaallaskuvllas. Dán oahpus son gearggai jagis 2011.

Son álggahii Abanti Design fitnodaga jo dalle go lei vázzimin dáiddaskuvlla. Dasto álggahii ovttasbarggu fitnodagain Lietuvas, ja jagis 2013 su vuosttaš bivttasčoakkáldat ilmmai.

– Mun lean joatkámin doaimmahit Abanti-fitnodaga, muhto dál in šatta johtit dahje searvat feara makkár doaluide. Dat rievdadus mii boahtá lea, ahte buvda lea gitta árgabeivviid. Neahttagávpi gal ain galgá leat rabas ja mus lea ođđa bivttasčoakkáldat jođus ja buvttadeapmi. Danne dies ii šatta nu hirbmat stuorra erohus, muitala Anti.

Anne Berit Anti

Anne Berit Anti lea jo gávdnan sierra čohkkánsaji Sámi ođasmágasiinna doaimmahusas.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Ođđa mediafitnodat

Sámi ođasmagasiidna lea sámi servodaga ođđaseamos mediafálaldat. Bláđđi ilbmá oktii vahkkui ja álggahuvvui badjelaš jagi áigi.

– Mun lean hirbmat ilus go Anne Berit dál galgá bargagoahtit mu sajis. Son lea hárjánan journalista ja albma fitnodatálggaheaddji (gründer). Dákkár olmmoš dárbbašuvvo dán bargui go fitnodat lea ain dan muttos ođas, lohká váldodoaimmaheaddji Anne Rasmus.

Sámegiella lea Sámi ođasmagasiinna almmuhangiella. Dákkár hástalusaid oaidná Anne Rasmus čuovvovaš jagi.

Anne Berit Anti

Anne Berit Anti fitnodat lei ovtta gaskka ovddeš rájá skuvllas Gámehisnjárggas Kárášjogas. Dál áigu eanaš doallat buvdda gitta dan botta go bargá sadjásaš váldodoaimmaheaddjin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Mii leat vuoruhan máttasámegiela oažžut eambbo oidnosii. Dál sávan, ahte Anne Berit joatká dáinna bargguin dan botta go lean virgelobis, sávvá Anne Rasmus.

Dán lohká Anne Berit Anti iežas áigut dahkat. Seammás lohpida bálgáidis doallat čorgasin dan botta go lea ođđa barggus.

– Mun sávan ahte olbmot sáhttet munnje luohttit, vaikko mus lea fitnodat. Integritehta lea oainnat álo leamaš mu váimmu lahka. Mun áiggon sirret dán hui bures. Háliidan gal ovddidit sámi ealáhusaid, muhto in áiggo dása seaguhit iežan fitnodaga, lohká son.

Loga eambbo Anne Berit Anti birra dárogillii:

Korte nyheter

  • Bohccobiergu fránska máilmmimeašttirgilvvuin

    Ovddeš Boaššu FoodLab, mii dál lea lonuhan nama Nomad Indigenous FoodLab:i, guossuha bohccobierggu maŋŋebárgga ja gaskavahkku Bocus d’Or álgogilvvuin Troandimis.

    Bohccobiergu lea geatnegahtton vuođđoávnnas Troandima koahkkagilvvuin.

    Bocus d’Or lea nu gohčoduvvon eahpealmmolaš fránska máilmmimeašttirgilvvu koahkaide. Troandimis leat dál álgogilvvut. Sii, geat doppe besset viidásabbot, besset de máilbmefinálii Lyon:s Fránskkas boahtte jagi.

    – Mun sávan dat manná bures guossuhemiin, ja ahte mii boahtit vel eambbo oidnosii go ovdal. Dat lea min mihttu, dadjá koahkka Elle Sáve Gaup-Oskal.

    – Ja čájehit ahte geavahit visot eallis borramuššan, lea nana guoddevašvuohta. Sávvamis addá árvoloktaneami ja fuomášumi Sápmái, lasiha Gaup-Oskal.

    Gaup-Oskal ja Boaššu FoodLab guossuhedje bohccobierggu Lyon máilmmimeašttirgilvvuin diibmá.

    Elle Save Johansdatter Gaup-Oskal. Hun er kledd i en blå kjole med to støre søljer på - og holder i en kasserolle.
    Foto: Andreas Ausland
  • Alisa sáhttá ráŋggáštuvvot iežas dáidaga dihtii maid čájeha Norggas

    Alisa Gorshenina (29) lea ruoššalaš dáiddár. Su dáidda lea oaidnin láhkai Hamsun-guovddážis Hábmeris. Gorshenina lea kritihkalaš ruošša stivrejupmái ja maid Ukraina soahtedillái, ja dat lea dahkan ahte son lea massán vejolašvuođa dáidagis čájehit ruovtturiikkas. Son lea jo sáhkohallan iežas oaiviliid dihtii Ruoššas.

    Su dáidda lea oassin Hamsun-guovddáža ođđa čájáhusas «Den kontroversielle Hamsun».

    Ollu dáiddárat leat báhtaran Ruoššas eret, muhto Gorshenina ii leat jurddašan guođđit ruovtturiikkas.

    – Lea dehálaš ahte olbmot, dákkáratgo mun, bissut Ruoššas, dadjá dáiddár NRK:i Teams-jearahallama bokte.

  • 3,7 millioner til fem filmproduksjoner

    Loga sámegillii.

    Internasjonalt Samisk Filminstitutt (ISF) har bevilget 3,7 millioner norske kroner i årets første bevilgningsrunde. To kortfilmer, en tv-serie og to langfilmer får bevilgning.

    Det skriver ISFI i en pressemelding (ekstern lenke).

    – Det er så gledelig at så mange samiske filmproduksjoner er i gang nå, sier direktør i ISFI, Anne Lajla Utsi.