Hopp til innhold

Joika-jurista finada Luo-Mus Máilmmis

Son lea sihke árbevirolaš ja ii nu árbevirolaš juoigi. Ánde Somby lea jurista gii gávdná ráfi luođis.

Nuorra Ánde Somby
Foto: Priváhta

Gula maid Ánde Somby muitalii go lei Luo-Mus Máilmmi studioguossin cuoŋománu 18. beaivvi. (Musihkka lea čuhppojuvvon)

Ánde Somby Luo-Mus Máilmmis 18/4-08

Ánde Somby
Foto: somban.com

Ánde Somby lea juoigan máŋgalot jagi, ja lea maiddái beaggán joavkkuin Vajas, mii álggahuvvui sullii 2003s.

Ánde Sombys lea doavttergráda jussas. Su oahpu ja juoigama dihte leat soapmásat su gohčodan "Joika-Jurista". Ánde Somby lea bargan golbma jagi ádvokáhttan Čáhcesullos. Dál son bargá Tromssa universitehtas.

Lassin juoigamii lea Ánde maiddái dáiddár. Son ráhkada skulptuvrraid, govve ja muhtomin son designe. Eanet Ánde Somby dáidagis sáhttá oaidnit su ruovttusiiddus www.somban.com.

  • Ánde Somby juoiggai Álttás Melodi Grand Prix oassegilvvuin 2006s. Son ii gilvalan, muhto guoimmuhii.
Vajas
Foto: Gunnar Mellem

Dá lea Vajas:

Kristin Mellem lea klassihkalaš oahppan fidjol čuojaheaddji, ja lea maiddái bargan komponisttan. Mellem lea ráhkadan musihka sihke smávit joavkkuide ja olles orkestera várás.

Sirbmálaš Ánde Somby lea sihke árbevirolaš ja ii nu árbevirolaš juoigi. Son lea maiddái bargan buvttadeaddjin eará juigiide, earret eará Inga Juusoi ja Ivvár Niillasii, Nils Porsangerii. Sombys lea doavttergráda jussas, ja lea gohočoduvvon "Joika-juristan".

Nils Johansen lea musihkkár ja komponistta. Lassin Vajas jovkui bargá son ain Bel Canto joavkkuin. Johansen lea maid ráhkadan filbmamusihka, orkester-musihka, ja son dat ráhkadii dan musihka maid Kringkastingsorkester čuojahii dalle go NRK P3-kanalas lei almmolaš rahpan.

  • Vajas almmuhii olles cd "Sacred stone" 2006s.

Korte nyheter

  • Stuorradiggi jienastii boanddaid dienasáššis

    – Bohtosa birra sáhtán dadjat ahte dál livčče ášši ovdáneamen buoret guvlui, lohká Norgga boanddaidsearvvi jođiheaddji Bjørn Gimming NRK:ii.

    Stuorradiggi mearridii ahte boanddaid jahkásaš bargodiibmolohku galgá leat 1750 diimmu. Ovdal lei diet lohku 1845. Boanddaid gáibádus lei ahte dien logu galget njeaidit 1700 diibmui.

    Earret eará leat boanddat ákkastallan dan láhkai ahte ii leat rehálaš gáibidit ahte boanddat galget bargat eanet go earát, ovdalgo ožžot seamma bálkká.

    Boanddat ja eanadoalloministtar Geir Pollestad ledje maid dáhtton Stuorradikki eanetlogu sihkkarastit ahte boanddat moatti jagi geažes ožžot buoret bálkká, nu ahte boanddat eai galgga dinet unnit go earát.

    Ráđđehusbellodagat ja opposišuvdnabellodagat Norggas leat moadde beaivvi juo digaštallan boanddaid dietnasa. Seammás leat boanddat miehtá Norgga boahtán Osloi miellačájehemiide.

    Bønder
    Foto: Stine Bækkelien / NRK
  • London-musiedja sáme dájdav oasstá

    Les på norsk.

    Nasjåvnålasj musiedja ådåájggásasj dájddaj Storbritannian, Tate Modern London, la sáme ja inuihtta dájdav oasstegoahtám.

    Dav almot Artnews næhttabielenis.

    Dálla ájggu fåndav ásadit mij niellja jage ájgegávdan galggá nuorttaguovlo dájddaoasstemijt ruhtadit.

    – Veneziabiennalen jage 2022 maŋŋela la berustibme lassánam sáme dájddaj, javllá direkterra Nasjåvnålasj musiedja Oslon Karin Hindbo næhttabælláj.

    Tate Modern almot vuostasj sáme dájdav mav li oasstám, la Outi Pieskia dájdda «Guržot ja guovssat/Spell on You!» (2020). Sån la dán tjadá vuostasj dájddár gæssta musiedja l dájdav oasstám.

    Pieski dálla vuosádallá ietjas dájddagijt Tate St. Ivesan Cornwallan. Pieskia dájdda vuoseduvvá Tate St. Ives musiejan moarmesmáno 6. bæjvváj.

    Outi Pieski dáidagiinnis
    Foto: Anne Olli
  • NRK gáldut: Sivertsen Næss nammaduvvo guolástusministtarin

    NRK dieđuid mielde nammaduvvo jáhkkimis Hámmerfeastta ovddeš sátnejođiheaddji, Marianne Sivertsen Næss, ođđa guolástusministtarin. Dasto lea NRK ožžon dihtosii ahte dálá guolástusministtar, romsalaš Cecilie Myrseth, gis nammaduvvo ealáhusministtarin.

    Moadde beaivvi dassá beakkehii ahte stáhtaministtar Jonas Gahr Støre dáhtošii dálá ealáhusministara, Jan Christian Vestre, ges dearvvašvuođaministtarin.

    Ráđđehusas gártet molsašumit go bargiidbellodaga Ingvild Kjerkol gieskat bákkus fertii geassádit stáhtaráđđin.

    Nu son gárttai go guorahallan lea čájehan ahte su masterčálus Nord universitehtas, sulastahttá menddo olu čállosiid maid earát ovdal leat čállán ja almmuhan.