Hopp til innhold

AN rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve: – Dákkir aktisasj solidaritehttabiejve li ájnnasa

Les på norsk.

Uddni bårggemáno 9. biejve ávvudallá Aktidum Nasjåvnå (AN) rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvev.

Dán jage l 30 jage dat rájes gå álggoálmmukbiejvve ásaduváj. Ásadibme lij jagen 1994, værálda iemeálmmugij barggojuohkusa vuostasj tjåhkanime aktijvuodan.

Dán jage tjalmostahttá AN sierraláhkáj álggoálmmugijt gudi vilá iesjmiellusattja viessu harvvevuovdijn, gånnå muhtema vilá li oadtjum ráfen viessot ulmutjijs gudi nierbadi.

FN sihtá berustimev låggŋit daj hásstalusáj birra maj rahtji vaj rijbadin. Vuovddetjuollam, miehttsebuollem, biggim ja ietjá oablloma li nágin ájtojs álggoálmmukjuohkusijda.

Dát galggá dágástaláduvvat webináran mav AN uddni doallá.

– Sávav sámijda, ja gájkka værálda álggoálmmugijda, vuorbbe biejvijn. Dákkir aktisasj solidaritehttabiejve li ájnnasa, javllá suohkan- ja guovlloministar Erling Sande præssadiedádusán.

Rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejvve la biejvve solidaritiehtav vuosedittjat ja værálda álggoálmmugijt ja sijá riektájt vieledit, tjállá departemænnta. Maŋemus lågev jage la moatten rijkajn duohtavuoda- ja semadimprosessa læhkám. Madin muhtem kommisjåvnå li vuododuvvam doaro ja rijdo maŋŋela, la duohtavuoda- ja semadimkommisjåvnnå Vuonan vuododuvvam guoradalátjit Vuona ietjas politihkav sámij vuoksjuj álggoálmmugin, ja nasjåvnålasj unneplågo guojnaj, vuona- ja miehttsesuobmelattja gáktuj.

Tjaktjaj galggá Stuorradigge rappårtåv giehtadallat.

– Nav gåk kommisjåvnnå iesj tsuojggi, de ij dåhkki semadimev mierredit, dat gájbbet aktisasj sidodav ålles sebrudagán. Ráddidus sihtá dájna prosessajn viehkedit, juohkusij siegen ma li vaháguvvam dárojduhttempolitihkas, javllá stáhtaráde.

Verdens urfolksdag 9. august
Grafikk: FN

Korte nyheter

  • Viiddiduvvon dieđihanáigemearri eamiálbmot luossakonferánsii

    Sámediggi viiddida dieđihanáigemeari konferánsii 2nd «International Gathering of Indigenous Salmon Peoples», mii lágiduvvo Kárášjogas čakčamánu 30. beaivvis golggotmánu 2. beaivái.

    Dat dieđiha Sámediggi preassadieđáhusas.

    Konferánsa lágiduvvo fárrolaga Sámiráđiin, ja čohkke oasseváldiid davveguovlluin. Ulbmiljoavku lea eamiálbmogat geain lea luossa dehálaš oassin iežaset kultuvrras. Prográmmas leat ovdanbuktimat iešguđet eamiálbmogiid luossadili ja luossakultuvrra birra. Konferánsa galgá maid dohkkehit cealkámuša eamiálbmogiid luossahálddašeami birra.

    Dása lassin lea kultuvrralaš prográmma, mas leat sihke filbmačájáhus ja johkafanasmátki.

    – Konferánsa lea hui áigeguovdil dasgo luossa lea áitojuvvon miehtá máilmmi. Mii dárbbašit deaivvadit juogadandihte máhtu ja vugiid eamiálbmogiid luossahálddašeamis, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

    Muotka oassálasttii sámi delegašuvnnas dan vuosttaš Gathering of Indigenous Salmon Peoples-konferánssas Vancouveris Canadas 2022:s.

    – Mearkkašii munnje ollu vásihit eará eamiálbmogiid muitalusaid ja seremoniijaid luosa birra. Deanučázádaga birra lea luossa okta dain deháleamos kulturguddiin. Dál go luossabivdu leamaš giddejuvvon jo njeallje geasi de leat máŋggas fuolas mo mii galgat áimmahuššat luossakultuvrra, dadjá sámediggepresideanta.

    Sámediggi bovde erenomážit báikkálašálbmoga searvat. Sámediggi gokčá idjadeami ja boradeami konferánssa oktavuođas, ja lea nuvttá searvat. Oasseváldit fertejit ieža gokčat mátkki. Konferánssas dulkojuvvo davvisámegiela, dárogiela/ruoŧagiela, suomagiela ja eŋgelasgiela gaskkas.

    fiskebåt for laksefiske
  • Gáibidit sihkkut eret persovnnadieđuid čadnon boazodollui

    Birrasii 40 čearumiellahttu lea gáibidan Jiemte leanastivrra sihkkut eret sin persovnnadieđuid čadnon boazodollui.

    Dan maŋŋel go ruvkefitnodat Viscaria lea gáibidan boazologuid, mat leat almmolaš áššebáhpirat.

    Leanastivra lea hilgon gáibádusaid čilgehusain ahte dieđut leat dehálaččat vai eiseváldi galgá sáhttit čađahit iežas barggu ja lágalaš doaimmaid, boazoealáhuslága ja arkiivalága mielde.

    Odd Bjørnar Bjørkås med simler som venter kalv. Pause før flytting av rein til vårbeite.
    Foto: Rita Kleven
  • Buollá fas Anárjogas

    Anárjogas Kárášjoga gielddas lea fas meahccebuollima.

    Eai leat vuos buollinčáskadanbálvalusas vuos báikkis, dieđiha 100-guovddáš, ja ii leat diehtu man stuoris buollin lea.

    Helikopter Álttás veahkeha čáskadeamen buollimiid mat leat guhkkin eret ássanguovllus.

    Lea nubbi geardi dán vahkus go guovllus lea buollin.

    Loga dárogillii dás.

    Kjetil Fagerli

    Skogbrann i Karasjok: – Jeg har ikke sett maken til sånt før

    Brannsjefen mistenker at elgjakta har skylda for skogbrannen i Karasjok. Nå oppfordrer han folk til å «bruke hodet».