Hopp til innhold

Holmberg almmuha diktagirjji eŋgelasgillii

Tibeta buddhisma studeredettiin Davvi-Indias riegádedje Niillas Holmbergas divttat mat dál leat almmuhuvvon maiddái eŋgelasgillii.

Niillas Holmberg

Niillas Holmberg ođđa diktagirji The Way Back lea sihke sámegillii ja eŋgelasgillii.

Foto: Tarmo Lehtosalo

Nuorra sámi girječálli ja musihkkara Niillas Holmberga niehkku lea šaddan duohtan go vimmat lea almmustahttán guovttegielat diktagirjji davvisámegilli ja eŋgelasgillii.

Girjji namma lea The Way Back, ja das leat divttat maid Holmberg čálligođii go lei Davvi-Indias studeremin Tibetalaš Dáiddalaš Ovdanbuktin Instituhtas, the Tibetan Institute of Performing Arts.

– Mun čálligohten dáid divttaid go ledjen doppe oahpasnuvvamin sin dáidagii ja Tibeta buddhismii. Jođidettiin doppe čállen vuosttaš oasi diktagirjjis ja nuppi oasi fas go bohten ruovttoluotta Sápmái, lohká son.

Eŋgelasgillii

Holmberg lea johtán olu riikkaidgaskasaš diktafestivalain ja doppe lea oaidnán dárbbu eŋgelasgielat jorgalusaide iežas divttaide. Muhtin franskalaš girječálli ustiba bokte oaččui son oktavuođa eŋgelas lágádusain mii hálidii almmuhit su divttaid eŋgelasgillii.

– Nu álggii hirbmat jorgalan prošeakta ja dasa golai jahki. Munnje veahkkin jorgalan divttaid leaba Lisa Jokivirta ja Clive Boutle.

Holmberg jáhkká ollet viidábut máilbmái iežas divttaiguin dál go lea almmuhan daid maid eŋgelasgillii.

– Dál šaddá olu álkibun johttit máilmmi girjjalašvuođa dáhpáhusain, go dál mus lea girji maid geiget ja čájehit, dat gal veahkeha.

Boahtte mánu loahpas vuolgá son Atlantai USA:ii lohkat divttaid, giđđat galgá Eŋglándii ja čakčat fas Mexicoi, go doppe lágiduvvo vuosttaš riikkaidgaskasaš álgoálbmogiid diktafestivála.

Loga maid: Čohkkestii alcces moatti riikkas čuojaheddjiid

Loga maid: «Mun ja golgoláttán»

Luodda ruovttoluotta

Divttain vuhtto bures ahte leat čállon go son lea mátkis, ja Holmberg lohká ahte lea geavahan olu luonddugovvidusaid divttain.

– Čáhci boahtá ovdan máŋgga sajis dain divttain, ja čáhci han ii orus goassege, lohká son.Diktačoakkáldaga lea gohčodan The Way Back. Ná son dan čilge:

– Mii sápmelaččat ja álgoálbmogat obalohkkáige, orrut dego faggasan min iežamet boares jurddašanvuogi ja eallinoainnu ja moderna oarje-máilmmi eallinoainnuid gaskii.

Vai nagodivččiimet hukset iežamet birrasa dakkarin mii midjiide lea heivvolaš ja min jurddašanvuohkái heivvolaš, galgat go mii de viežžat doppe min vássánáiggis juoga maid mii leat vajálduhttimin ja oassái vajáduhttán? Jus mii galgat, de mot mii dan galgat?

Buddhisma ja sámi luonddu filosofiija

Son dadjá nubbi aspeakta girjjis lea dat masa son eanet oahpasnuvai go lei Davvi-Indias studeremin tibetalaš buddhisma ja suokkardalai sullasašvuođaid sámi dološ luonddu filosofija ja buddhisma gaskas.

– Oarje-máilmmi olmmoš lea dál veahá láhppon go illá bat šat iežas dovdá, dat manná áibbas eará olggobeal biekkaid mielde. Luodda ruovttoluotta lea de lávket iežas sisa ja dovdat fas iežas.

Holmberg lohká ahte johtilit vávjigođii ahte sámi dološ jurddašanvuogis ja buddhistalaš jurddašanvuogis leat olu sullasašvuođat.

– Várra dan dihte go dat eai orron munnje nu amas jurdagat, dat orui nu lunddolaš munnje. Lea váttis čilget ná mat dat sullasašvuođat sáhtaše leat, ama mun dan dihte leange divttaid čállán inge romanaid, bohkosa son, muhto dadjá ahte okta eallinrávvagin buddhismas lea eallit dán bottus.

– Dat lea luondduolbmuide hui lunddolaš ášši, dat ii leat mihkkege ártegis áššiid. Dat lea maiddái leamaš ii dušše dakkar mielalaš gažaldat muhto maid birgejupmi fysalaččat, olmmoš ferte gulaskuddat luondduin vai birge.

Darvanan ođđa máilbmái

Holmberg dadjá ahte son ieš ii leat dakkár luonddu olmmoš gii dušše luonddus ealášii, ja buddhismas lea gávdnan vuogi mot oažžut sielolaš ráfi.

– Mun lean bahákas darvanan dan ođđa máilbmái, goit belohahkii, ja okta čoavddus maid mun lean gávndan dasa mot mun olahivččen dakkár sielolaš ráfi lea meditašuvdna. Mun vuojun dán boddui, mun cakkadan dan iežan miela, nu ahte dat ii njuikkot duohkut deike. Die lea okta mot buddhisma lea mu váikkuhan.

Besset go lohkkit vásihit dien sielolaš meditašuvnna go lohket du girjji?

– Doppe lea omd. dakkar dikta man namma lea "No word for meditation". Sámegielas ii leat dasa sátni, nu ahte go mun lean vuorraset olbmuide viggan čilget mii dat meditašuvnda lea, de lea dan veahá vátttis čilget. Muhto jus muhtin oaggu johkagáttis dahje suhká Deanu, da mun jáhkán dakkár olmmoš diehtá loahpaloahpas vuođus mii meditašuvdna lea.

Korte nyheter

  • Heaitá klinihkkahoavdan ja álgá sámi áššiiguin bargat

    Rita Jørgensen heaitá klinihkkahoavdan Girkonjárgga buohcceviesus ja bargagoahtá sámi buhcciid fálaldagaiguin ja sámi áššiiguin. Nu čállá Finnmárkkubuohcceviessu preassadieđáhusas.

    Jørgensen álgá sámi áššiid spesiálaráđđeaddin direktevrii, ja galgá leat fitnodaga strategalaš resursan dán barggus. Son galgá maid leat Finnmárkkubuohcceviesu váldogulahallanolmmoš Sámedikkiin ja bargat čuovvolemiin ja rievdademiiguin vai Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna rávvagat váldojuvvojit vuhtii.

    – Finnmárkkubuohccevissui lea mávssolaš ja lunddolaš ahte mii leat njunnošis rikkas sámi buhcciid fálaldagaid dáfus, dadjá Jørgensen.

    Jørgensen lea bargan klinihkkahoavdan 2012 rájes, ja oktiibuot 31 jagi jođiheaddjin Girkonjárgga buohcceviesus. Son barggai maiddái konstituerejuvvon klinihkkahoavdan Sámi Klinihkas ovtta áigodaga.

    Profilbilde av Rita Jørgensen som begynner som spesialrådgiver i samiske spørsmål i Finnmarkssykehuset.
    Foto: Finnmarkssykehuset
  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK