Hopp til innhold

Alit Boazu

Čuojahan viidát, goitge ruovttu báiki ain hástala!

Alit Boazu
Foto: Govven: Ánne Mággá Wigelius

Alit Bohcco lávlu

Rolf E.Mienna Álit Boazu joavkku lávlu.

Foto: Govven: Lill-Therese Holm Varsi

Alit Boazu čuojahit alternatiiva rocka, ja sin lávlagat leat sámegillii. 6 bártni, viđas dain sápmelaččat gullet Alit Boazu jovkui. Sii leat eret Ivggus, Gáivuonas ja Ráissas. Bártnit háliidit musihkain ovdánahttit sin mearrasámi kultuvrra ja identitehta. Sii čuojahit aivve fal musihka maid ieža leat ráhkadan.

Gula: Go Magnus Tornensis Álit Boazu joavkkus muitala ákkaid manne guldaleaddjit galget sin jienastit.

Joavkku miellahtut leat Ørjan Garfjell - Gitára/koara, Halvard Rundberg - Gitára/koara, Rolf E. Mienna – lávlu, Øystein Karlsen – Bássa, Herman Rundberg - Keyboarda/koara ja Magnus Tornensis - Rumbbut

Historjá: Joavku álggahuvvui 2004:is, das rájes leat sii čuojahan olu festiválain nu go earret eará Riddu Riđđus, Døgnvill-festiválas, by:larm:as ja olu eará. Joavkku mielláhtut leat maid eará joavkkuin čuojan, ja čuojahit.

Dan jagi Beassášfestiválas Guovdageainnus almmuhedje sii sin vuosttáš EP mas lea namma “Čohkket”. Das leat guokte lávlaga “čohkket” ja “lahppon”

Daid beivviid leat sii gárvemin iežaset vuosttáš CD skearru maid sii áigot almmuhit geasi mielde jus nu heive.

Alit Boazu
Foto: NRK Sámi Radio

Korte nyheter

  • Dál čuvggoda gitta mihcamáraide

    Odne, vuossárgga, lea giđđajorggáldat.

    Giđđajorggáldat beaivvi njukčamánus lea idja ja beaivi lihka guhki. Ja dál čuvggoda gitta mihcamáraide geassemánus.

    Viimmat fas čuvggoda, muhto Davvi-Norggas fertet vuordit veahá vel ovdalgo giđđadálki beassat návddašit. Dan dadjá meteorologa Matilda Hallerstig.

    – Gaskavahku rájes galbma biekkat davit guovlluin ja alladeatta dagaha buolašcehkiid Davvi-Norggas.

    Vaikko galgá buolaštit de son dieđiha maid čáppa dálki ja beaivvádat davit guovlluin.

    Les på norsk.

    Stokmarknes i Vesterålen med sol og snø.
    Foto: Svein Antonsen
  • Ná oaivvildit bissehit dálkkádatrievdademiid

    Vaikko vávjit jo dálkkádatrievdadusaid, de lea ain vejolaš daid bissehit, cealká ON:a dálkkádatpanela.

    Dálkkádatpanelas oaivvildit iešguđet doaibmabijuin sáhttit olahit Paris-šiehtadusa mihtuid. Muhtin dáin leat ruoná energiija, vuovdegilvimin ja borrandábiid bokte.

    ON:a dálkkádatraporttas mii almmuhuvvui odne boahtá ovdán ahte dálkkádatroassu váikkuha sihke olbmuide ja ekovuogádagaide.

    CO₂-luoitin ferte geahpeduvvot gaskkal 30 ja 55 proseanttaiguin jos galgá rievdadusaid bissehit ja olahit Paris-šiehtadusa mihtuid.

    ON:a dálkkádatpanela jođiheaddji (IPCC), Hoesung Lee, dadjá ahte raportta bokte váruhit olbmuid, muhto buktet maiddái doaivaga.

    Les på norsk.

    Leder i IPCC, Hoesung Lee, under fremleggelsen av FNs klimapanels siste synteserapport.
    Foto: Skjermdump / IPCC
  • Vuosttaš kveana girječálli romána almmuhuvvon

    Kveanabeaivvi, mii ávvuduvvo njukčamánu 16.beaivvi, almmuhii Iđut-lágádus kveana romána «Johannes».

    Alf Nilsen-Børsskog (1928-2014) Bissojogas eret, Finnmárkkus, lea čállan romána.

    Son leage vuosttaš girječálli gii čálii kveanagillii. Vaikko kveana ii dohkkehuvvon giellan ovdal cuoŋumánu 2005, jagi maŋŋel go čálligođii románaid, de dattetge čálii iežas eatnigillii, kveanagillii.

    Johannes forside bok.
    Foto: Iđut