Hopp til innhold

Eurohpá "Oscar-akademiija" galleda Sámi

Stuorra oassi árktalaš filbmaealáhusas čoahkkanit Sápmái dán vahkkus.

Samiske storfilmer

Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra sávvá ahte ođđa filbmafoanda sáhttá álkidahttit sámi filbmabuvttadeami.

Foto: SANDREW METRONOME, Norsk Film, SAMI BLOOD © SOPHIA OLSSON

Badjel čuođi oassálasti árktalaš guovlluin deaivvadit «Indegenous Film Conference», Guovdageainnus. Fáddán lea earret eará nannet eamiálbmogiid filbmaealáhusa ja loktet dan internationála dássái.

– Jurdda konferánssain lea čohkket buot árktalaš guovllu filbmaealáhusa ovddasteddjiid. Nu dadjá lágideaddji, Internašunála Sámi filbmainstituhtta direktevra Anne Lajla Utsi.

Direktør for Internasjonalt Samisk Filminstitutt Anne Lajla Utsi er fornøyd med nytt statsbudjettt

Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi lea nagodan čohkket olu olbmuid dán vahku filbmakonferánsii.

Foto: Internasjonalt Samisk Filminstitutt

Son muitala ahte lea dehálaš dákkár konferánssain beassat deaivvadit ja digaštallat. Sus lea doaivva ahte ovttasbargu sáhttá leat guovddáš čoavddan ahte lihkostuvvat.

– Mii fertet álgit geahččat árktalaš guovllu oktasaš guovlun, dat lea váldofáddán konferánssas.

Fámolaš olbmot čoahkkanit

Utsi mielas orru leamen nu ahte go ná ollu filbmafámut čoahkkanit, de lea dá dakkár fáddá masa lea stuorra beroštupmi. Son lea bargan garrasit ahte nagodit čohkket filbmaealáhusa guovddášolbmuid Sápmái.

– Earret eará de bohtet «European Film Acadamys», mii sulastahttá beakkán «Oscar acadamy». Olles stivra boahtá Guovdageidnui ja sii dollet stivračoahkkima doppe.

Sameblod, lukket visning i Trondheim 05.02.2017

Sameblod-filbma lea beaggán viidát, ja dáidet ain ráhkaduvvot eambbo sámi filmmat mat begget.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Ásahit ođđa filbmafoandda

Mii áigut ásahit árktalaš filbmafoandda álgoálbmogiid ovttasbargoguimmiiguin Ruonáeatnamis, Kanádas ja Ruoššas, muitala Utsi.

Ruhtadit álgoálbmot filmmaid lea stuorra hástalus árktalaš guovlluin. Utsi sávvá ahte dát oktasaš filbmafoanda sáhttá dahkat álkibun buvttadit prošeavttaid dáin guovlluin.

– Ovdamearkka dihtii Ruonáeatnamis lea hui unnán ruhta álgoálbmotfilmmaid buvttadeami várás.

Utsi lohká ahte ásahit filbmafoandda lea lávki rievttes guvlui. Son sávvá ahte foanda stuorru dan dássái ahte nagodišgoahtá stuorát buvttademiid ruhtadit.

Balddonas filbmabargobádji

Ovdalgo konferánsa álgá gaskavahku, de leat guoktelot filbmadahkki čoahkkanan Guovdageidnui bargobadjái. Bargobájis áigot bargat filbmaideaiguin balddonasaid birra.

Nils Gaup

Nils Gaup veahkeha bargobáji bokte filbmadahkkiid hábmet ja ovdánahttit balddonasmuitalusaid.

Foto: NRK

– Álgoálbmogiin leat nu olu muitalusat mat eai leat muitaluvvon ovdal. Nana árbevierru álgoálbmogiid gaskkas lea muitalit balddonasmuitalusaid, dadjá Ánne Lajla Utsi.

Beakkán filbmadahkki Nils Gaup dat jođiha bargobáji, ja doaivva lea ahte boahtteáiggis boahtá árktalaš guovlluid balddonasfilbma kinoi.

Olles konferánsaprográmma gávnnat dás:

Korte nyheter

  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK
  • Krever egen distriktskvote

    Fiskerne i Vardø ba Trygve Slagsvold Vedum om en egen distriktkvote da finansministeren besøkte fiskeværet på mandag.

    Fiskere i åpen gruppe, de som har fiskebåter under 11 meter, har mistet rundt halvparten av kvota i år - sammenlignet med i fjor.

    Og signalene er at kvotene må reduseres ytterligere i årene framover.

    Det slår hardt ut for Vardø der store deler av fiskeflåten er i åpen gruppe.

    Leder for Vardø fiskarlag, Frode Robertsen, frykter fraflytting.