NRK Meny
Normal

Vuolgá Afrihkkái oahpu gazzat

Nuorra Kárášjoga nisu lea vuolgimin Afrihkkái 3 mánnui praksisii. Ánne Hedvig Salmi Nordslettas (25) leat máŋga iešguđetgelágan jurdagat mátkái, muhto ii loga diehtit sihkkarit mii nuppe beale máilmmi vuordá.

Ánne Hedvig Salmi Nordsletta

Ánne Hedvig Salmi Nordsletta lea vuolgimin Afrihkkái oahppomátkái golmma mánnui.

Foto: Privat

Guovtte máná eatnis ja studeanttas lea vuolgga Afrihkkái čakčamánu 3. beaivve. Dasa leat máŋga iešguđetge dovddut čatnon, muhto vuordámušat eai leat stuorrát go ii son loga diehtit nu olu Zambia republihka birra gosa lea mannamin. Lea vuosttas geardde son fitná Afrihkás ja lea vel dan báhkkaseamos áiggi jagis.

Psykálaš váttisvuođaid čoavdit

Nordsletta studere buohccidivššárin ja čakčat álgá maŋimuš jahki. Livingstones, Zambias, son galgá psykiatrisk praksisii 3 mánnui.

– Mun galggan hospiteret buohcciviesus riegádahttin ossodagas vahku, vihtta vahku ges psykiatrisk ossodagas ja njeallje vahku mánáidruovttus ja de galggan vel guokte vahku orrut nu go sii lohket «bushenis» áibbas amas olbmuid geahčen, olggobeale gávpoga. Muitala Ánne Hedvig.

«Mun in dieđe masa mun manan dál, buot lea nu ođas. Ja mun in leat duostan nu olu jurddašit dan birra ge. Mun válddán beivviid beaivvis beaivái».

Ánne Hedvig Salmi Nordsletta
Ánne Hedvig iežas mánáiguin

Ánne Hedvig iežas mánáguoktán Isak-Andreas ja Ailo Eliah.

Foto: Privat

Ulbmil dainna guovtti vahkuin «bushenis» lea veahkehit báikki olbmuid. Studeanttat galget orrut iešguđetge bearrašiid luhtte ja geahččalit veahkehit sin jus sis leat psykálaš váttisvuođat. Mii sáhttá šaddat oalle hástalussan, muitala son.

– Dat han lea áibbas eará go Norggas. Doppe oainnat eai geavat skuvlamedisiinna, muhto eambo dakkár guvhlláriid, luonddudálkasiid ja buorideddjiid. Dat šaddá hui gelddolaš, muhto jáhkán maiddái hui váttis, lohká Nordsletta.

«Giella šaddá vissa stuorra hástalussan, go iežan mielas in leat nu čeahppi eaŋgalasgielas. Ja doppe lea dat váldogiella eaŋgalasgiella, muhto doppe lea vel mun jáhkán 8 eará giela Zambias».

Buohccidivššár studeanta, Ánne Hedvig Salmi Nordsletta

Buohtastahttá sámiid ja Zambia álbmoga

Sámiid dološ jáhku mielde máhtte muhttomat noaidut sihke buriid ja baháid. Sámit leat maid čiegadan váttisvuođaid agibeaivve ja leat oahpahuvvon ahte daid birra ii galgga hállojuvvot, nu orro maid Zambias.

– Go mis lea leamašan skuvllas sin kultuvrra birra de orro hui seammalágan go min sámiid kultuvra. Dat ii galgga nu olu hállat ja lea váddásit luoitit olbmuid iežas lusa. Zambias eai várra ieža hála dan birra jus sis ležžet psykálaš váttisvuođat. Dat jáhkket eambo dasa ahte muhton lea bidjan sin ala biruid, čilge Ánne Hedvig.

«Mun in dieđe masa mun manan dál, buot lea nu ođas. Ja mun in leat duostan nu olu jurddašit dan birra ge. Mun válddán beivviid beaivvis beaivái».

Ánne Hedvig Salmi Nordsletta

Su oahpaheaddji lea maid leamaš Afrihkás ja son muitalii ahte áigi manná hui njozet doppe. Sámiin lea nu gullon «den samiske halvtimen», Afrihkás lea ges «Den Afrikanske timen».

– Jus leat šiehtadan oktanuppelot áigge deaivvadit de dávjá ii šatta dat deaivvadeapmi ovdal go ovtta áigge de. Mun vástidin ahte dat gal manná hui bures, mun lean justa nie ruovttus nu ahte diesa gal jáhkán ahte mun boađán liikot, čaimmiha buohccidivššár studeanta.

Šaddá lossat jávkat nu guhká máná guoktás

Son lea maid guovtte smávva máná eadni. Dat ii šatta álki mánáid guođđit, dan ii loga gal eadneolmmoš jáhkit.

– Olbmot lohket ahte dat šaddá munnje buot vearrámus, muhto mun sávan ahte dat šaddá munnje vearrámus ja ahte ii váikkut nu olu mánáguoktái, lohká Kárášjohkalaš Ánne Hedvig.

«Mun lean dieđusge ožžon kommentáraid ahte dát ii leat nu vuogas jávkat golbma mánu máná guoktás. Muhto mun in dieđe, sávvamis dat manná bures».

Ánne Hedvig Salmi Nordsletta
Ánne Hedvig iežas mánáguoktán

Ánne Hedvig iežas máná guoktán, Isak-Andreas deavdá 5 jagi go son lea Afrihkás ja nuoramus Ailo Eliah deavdá 2 jagi beaivvi ovdal go vuolgá.

Son ozai dán oahppomátkái diibmá juovllaid ja lea hirbmadit ákkastallan galggašii go duođai nuppe beallai máilbmái vuolgit ja ráske go mánáid guođđit.

– Mun háleštin hui olu olbmuiguin dán birra ja ožžon olu rávvagiid. Eatnašat lohke mun galggan beare vuolgit. Mis lea interneahta doppe nu ahte sáhtán «skypet» ruoktut. Ja lea seamma áigi Livingstones go Norggas, nu ahte ii leat stuorra áigeerohus, muitala son.

Vuoruha mánáid ovdal vuolgga

Ii leat eará go golbma vahku dassá go Nordsletta lea mannamin. Justa dál lea son iežas bearrašiin luomustallamin lieggariikkas, Hellasis. Son lea geavahan olu áiggi máná guoktán hállat ahte eadni boahtá jávkat oalle guhká. Muhto dan sáhttá váttis áddet guovtto ja viđa jahkásaš gánddaide.

– Boarráseamos gánda lohká juohke geardde go vázzet buvddaid meattá «Dáppe lea eadni dutnje Afrihká biktasat maid sáhtát mannat oastit», reaškkiha nuorra eadneolmmoš ja studeanta Ánne Hedvig.

Son geargá vel justa iežas nuorat máná riegádanbeaivvi ávvudit beaivvi ovdal go ieš vuolgá Afrihkkái.