Hopp til innhold

Áigot bissehit boazologu unnidanproseassa

Measta ollislaš Sámediggi čuožžila boazologuheiveheami vuostá.

Det stemmes i plenumssalen på Sametinget

Duorastaga mearridii Sámediggi ahte sii áigut viggat bissehit boazologuheiveheami dassái go boazodoalloláhka lea ođđasit guorahallon, muhto dán háve fárrolága ealáhusain.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Nu movt mii oaidnit ášši de lea hui dehálaš bidjat ealáhusa dárbbuid vuođđun, ja geahčadit dálá boazodoallolága, dadjá Silje Karine Muotka (NSR).

Duorastaga lei son vuohččan dievasčoahkkimis sámediggeráđi áirrasin geas lea ovddasvástádus boazodoalloáššiin.

Silje Karine Muotka Sámedikkis

Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka (NSR) dadjá ahte boazologu heiveheapmi ferte bissehuvvot vai rekrutteren ealáhussii sihkarastojuvvo.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Ášši lei boazolohku ja heivehanproseassa maid Norgga stáhta lea álggahan.

Measta ovttajienalaš Sámediggi jienastii bissehit boazologuheivehanproseassa ja ahte boazodoallolága ferte ollislaččat guorahallat ođđasit, ja de rievdadit.

Sihkarastet boahtteáiggi

Okta dain deháleamos ákkain manne sii dál mearridit guorahallat boazodoallolága lea rekrutteren, ja ahte galgá leat vejolaš joatkit ealáhusas maŋŋel boazologu unnidanproseassa, oaivvilda Muotka.

– Stáhta ferte maiddái dohkkehit dan ahte boazodoallu lea eamiálbmotvuođđoealáhus, ja dat mielddisbuktá ahte sihke Sámedikkis ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvis galgá leat stuora váldi gažaldagaide mat gusket ealáhussii, dadjá Muotka.

Arthur Tørfoss Sámedikkis

Arthur Tørfoss (Frp) dadjá ahte boazologu heiveheapmi ferte čađahuvvot ovdalgo láhka rievdaduvvo.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Frp mielas rievdadit lága

Ovddádusbellodaga (Frp) áirasat Sámedikkis eaba leat ovttaoaivilis ahte álggahuvvon boazologuheivehanproseassa berre bissehuvvot.

– Leat ain oallugat geat eai leat njuovvan alimus mearriduvvon boazolohkui ja midjiide lea dehálaš ahte ráđđehus beassá ollislaččat čađahit dán ášši, dadjá sámediggeáirras Arthur Tørfoss (Frp).

Muhto Tørfoss oaivvilda ahte lea dárbu rievdadit boazodoalolága:

– Dan gal ferte rievdadit, ovttasráđiid boazodolliiguin, muhto álggos ferte boazologuheivehanproseassa čađahit.

Son dadjá ahte lea šállošahtti go boazodoallit geat eai leat ceggen ealuid šadde dál dego ráŋggáštuvvot go sidjiide bođii nai njuovvangáibádus.

– Muhto dan berrešii siiddat ieža dárkkistan siskkáldasat.

Laila Susanne Vars (Árja)

Laila Susanne Vars (Árja) mielas ii leat boazodolliid iežaset oaidnu váldon mielde boazodoalu hálddašeapmái. (Govviduvvon ovddeš dievasčoahkkimis.)

Foto: Berit Nystad / NRK

Amas «boazologuheiveheapmi»

Árjja parlamentáralaš jođiheaddji Laila Susanne Vars doarjjui Sámedikki mearrádusa ahte boazologu heiveheami ferte bissehit dassážii go láhka lea ođđasit guorahallon.

Son dajai sárdnestuolus ahte iešalddis dat sátni «boazologuheiveheapmi» čájeha ahte dán áššis eai leat boazodoallit ieža beassan váikkuhit eiseválddiid mearrádusaide.

– Mun jáhkán eanaš sápmelaččaide leat hui amas doahpagat mat leat sajáiduvvon boazodoalu hálddašeamis ja boazodoallolágas. Dego boazologu heiveheapmi, dat orru nu ahte sáhtát dušše njuovvat bohcco, ja de don heivehat iežat.

Vars dadjá ahte lea sáhka ollu eará beliid birra:

– Earret eará makkár guohtuneatnamat dus leat, leat go ollu gáržžideamit. Dan maid mun ohcalan lea ahte válddášii eanet vuhtii árbevirolaš boazodoalloipmárdusa, ja ahte iešstivrejupmi boazodoalus livččii vuođđun, oaivvilda Vars.

Korte nyheter

  • Dieđihit eambbogo 30 goddon Israelea falleheamis Syriijas

    Siviila olbmot ja soalddáhat galget leat goddon israelalaš áibmofalleheamis Syriijas, syriijalaš eiseválddiid dieđuid mielde.

    Eanetgo 30 olbmo galget dieđuid mielde goddon.

    Dieđuid mielde galgá Israel fallehan Aleppo gávpoga mannan ija diibmu 01.45 báikkálaš áigge.

  • – Alimus Hálddahusriekti bággeha ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi
  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi