Hopp til innhold

Advokáhta : – Sápmelaččat šaddamin sivvaguoddin

–Ii leat badjeolbmuid ášši jos elrávdnji divru Gaksa-Trøndelagas. Oljo- ja energiijadeoartemeanta dat 2013:s attii lobi bieggafápmorusttegiid hukset vaikko sápmelaččaid vuoigatvuođat eai lean albma láhkai čielggaduvvon, dadjá Constance Jessen Holm, Advokáhtalihtu olmmošvuoigatvuođalávdegotti advokáhta.
Dan son cealká go Fovsen-sápmelaččat dovdet, ahte Norgga stáhta lea váikkuhan dasa, ahte sápmelaččat leat šaddamin sivalažžan jos Trøndelágas divru elrávdnji.

Stáhta lea mieđihan, ahte Fovsenis dáhpáhuvvá olmmošvuoigatvuođa rihkkun ja lea átnon ándagassii Fovsen-sápmelaččain. Advokáhta Constance Jessen cuiggoda goittot vuogi mo stáhta lea meannudan Fovsen-ášši.
-Stáhta Fovsen-ášši meannudeapmi lea dagahan ahte sámi álbmot dat sivahallojuvvo dan geažil go lea leamaš viehka váttis dovddastit ahte dás lea sáhka olmmošvuoigatvuođaid rihkkumis, dadjá Jessen Holm.

Bieggaturbiinnaid huksen čuohcá Fovsen-Njaarke sijte boazosámiide geat gullet goabbatge orohahkii, lulit ja davit orohahkii.

–Politihkkárat fertešedje vihkkedallat dárkilit sániideaset vai ii šatta vaššisáhkan, sihke sii geat leat bieggaturbiinnaid beale ja sii geat daid vuosttaldit, dadjá mátta-Fovsena sijte jođiheaddji Leif Arne Jåma.

Jessen Holm jáhkká ahte lea maid vejolaš, ahte sápmelaččat váibet čuollat vuoigatvuođaideaset beale.
–Son ádde bures jos sápmelaččat leat dolkan dáistaleamis vuoigatvuođaideaset beale, eai nagot šat ja vuollánit njulgestaga dan geažil go dát šaddá menddo lossadin, vaikko dat ii leatge riekta, dadjá Jessen Holm.

Oljo- ja energiijadepartemeanta ii hálit vástidit leago stáhta vai sápmelaččat geat galget guoddit sivalašvuođa jos elrávdnji divru Gaska-Trøndelagas.
Departemeanttas eai vástit dasage ahte leatgo sii sivalaččat dasa, go sápmelaččaid dál leat dagahan gáržžohallan dillái. Šleađgapoastta bokte vástida oljo- ja energiijaministtar Terje Aasland ahte stáhta ovddasvástádus lea gávdnat čovdosa mii ii rihko olmmošvuoigatvuođaid.

–Sutnje lea dehálaš gávdnat čovdosa Fovsen-áššis mii duddjo luohttámuša ja gudnejahttá badjeolbmuid ja dan dehálaš máhttu mii sis lea, čállá Aasland.

Korte nyheter

  • Beatnagat gaikodan bohccuid Bájilis 

    Badjeolmmoš Tommy Vitblom vulggii iskat lea go ealu sisa mannan luovosbeatnagat go oinnii Facebookas čállosa ahte luovusbeatnagat leat jođus Kangos guovllus Bájila gielddas Ruoŧas. Dalle son gávnnai njeallje jápmán bohcco, dieđiha Sveriges Radio.

    – Dákkár oainnáhus darvána millii, muitala Vitblom.

    GPS ja drona veahkkin lea son gávnnahan ahte beatnagat oaguhedje bohccuid máŋggaid miillaid ovdal go de loahpas fallehedje. Vitblom muitala dán dáhpáhuvvat dávjjit aht dávjjit. (Čájáhusgovva)

    Reinkadaver
    Foto: Erik Ropstad
  • Ávvudit máilmme girjebeaivvi Lukkari divttaiguin

    Dán jagi ávvuda «Mun Dajan - Foreninga Samiske forfattere» Máilmme lohkanbeaivvi Rauni Magga Lukkari rikkis poesiijain.

    Dat dáhpáhuvvá odne eahkedis Romssa sámi viesus Romssas.

    Lukkari válddii gieskat vuostá gonagasa ánsumedáljja ja Romssa ja Finnmárkku fylkka kulturbálkkašumi. Son lea doaibman girječállin ja girjegoastideaddjin 35 jagi. Son lea maid čállán máŋga prologa festiválaide ja ávvudemiide, ja dasa lassin divttaid ja teáhterčájalmasaid.

    Máilmme girje- ja vuoigŋaduodjebeaivi (maiddái gohčoduvvon máilmme girjebeaivin) lea ON-beaivi mii ávvuduvvo cuoŋománu 23. beaivvi.

    Dát ávvubeaivi mearriduvvui ON oahpahusa, dieđálašvuođa, kultuvrra ja gulahallama (UNESCO) váldočoahkkimis jagis 1995.

    Les på norsk

    Forfatter Rauni Magga Lukkari
    Foto: Anne Olli / NRK
  • Sámediggi doarju Finnmárkku spábbačiekčanbiirre barggu vealaheami ja rasismma vuostá  

    Sámediggi juolluda 400.000 kruvnna doarjjan Finnmárkku spábbačiekčanbiirre prošektii MII-MET-VI.

    Prošeavtta ulbmil lea eastadit vealaheami ja rasismma spábbačiekčama bokte deaivvadanbáikin. Jurdda lea spábbačiekčama bokte hukset lagat oktavuođaid olbmuid ja servodagaid gaskkas Finnmárkkus.

    Doarjja juolluduvvo Sámedikki regionálaovddidanprošeavttaid doarjjaortnegis.

    – Mii iluin doarjut MII-MET-VI. Sámediggi jáhkká ahte prošeakta sáhttá čájehit mo boahtteáiggis sáhttá bargat rasismma ja vealaheami eastademiin. Lea hirbmat buorre ahte aktevra nu go Finnmárkku spábbačiekčanbiire váldá hástalusa duođalažžan ja searvá dehálaš eastadanbargui, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

    Imaštalat go maid MII-MET-VI mearkkaša?
    Dat leat dat vuosttaš sánit prošeavtta čuorvvassániin – davvisámegillii, kvenagillii ja dárogillii:

    Mii leat seamma joavkkus!

    Met olema samassa laakissa!

    Vi er på samme lag!

    I den første cuprunden mellom Alta IF og Kirkenes IF ble MII-MET-VI-prosjektet markert før kampstart.
    Foto: Anders Abrahamsen / Finnmark Fotballkrets