Hopp til innhold

Adveantakaleandar: Juovlakáktus

Dán jagi adveantakalendera lea Beate Heide buvttadan NRK Sápmái.

Julekaktus
Foto: Beate Heide

Adveantakaleandar: 15.12.2014

Gullo gal eahpitgehtte gummá ahte káktus lea juovlahearvaráse. Káktusat eai gávdno min meahcis, dat hal lea sáddomeahccešaddu. Juovlakáktusa ruovttoriika lea Brasila, muhto lea sajáiduvvon huonashearvarássin Norggas. Káktusat eai leat makkárge erenoamáš rásit, iežá dalle go liđđot. Ruoná rásit maiguin lea unnán bearráigeahččan. Go beare ožžot čáhcegoaikkanasaid duollet dalle, de dat orrot duhtavaččat. Sáddoseaguhuvvon muolddu háliidet, ja liikojit buoremusat čuovggas čuožžut.

Beate Heide

Dán jagi adveantakalendera lea Beate Heide buvttadan NRK Sápmái.

Foto: Privat

Synnøves mon ožžon sahkoliđđosa muhtin jagi. Sus leat stobus dálveguovdil stuora fiinna káktusat. Dat leat nu čábbát daiguin čuvgesrukses liđiiguin go čevllohallet doppe lásekárpmas. Lieđit vaŋádit čuovgga vuoste, ja jos mii jorggihit hearvarási, de loksa máhttá doddjot, go vaŋáda čuovgga vuoste. Synnøve lea albma čeahppi hearvarásiiguin, ja danne eahpidin máhtán go mon oažžut sahkoliđđosa eallit ja lieđđut.

Go juovllat lahkonišgohte nuppi jagi, ledjen hui jierástuddi lieđđugoahtá go mu káktus oppanassiige. Beasažan go deinna illudit? Danne guovllalin hui dárkilit go čáhccejin dan skábmamánus. Heahkkadahkki muhtin beaivvi de áicen daid čábbá liđiid, ja dalle jur bisánin ja gaifájin. Mon in leat midjage smiđđaid hearvarásiiguin, ja danne šattan nu illui go hearvarásiin lea nu buorre dilli mu luhtte, ahte liđđot. Ja hearvarásis ledje ge heanut lieđđeurbbit. Lean jur ávdugasvuođas go čuovun mielde goktes nubbi lieđđi nuppi maŋis leat ihtán juovlamánu mielde. Eai leamas nu mealgat dego Synnøve luhtte, muhto mu sahkolieđus lea sturron ja liđđon, ja dat gal lea stuora illun munnje.

De dál lea juovlakáktusa akta mu juovlahearvarásiin, dat ge. Ja dat dáidá, go dat stuorru vel heanut, oažžut seammá hollu liđiid go Synnøve káktusa. Muhto dušše dáidá.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.