Adveantakaleandar: 15.12.2014
Gullo gal eahpitgehtte gummá ahte káktus lea juovlahearvaráse. Káktusat eai gávdno min meahcis, dat hal lea sáddomeahccešaddu. Juovlakáktusa ruovttoriika lea Brasila, muhto lea sajáiduvvon huonashearvarássin Norggas. Káktusat eai leat makkárge erenoamáš rásit, iežá dalle go liđđot. Ruoná rásit maiguin lea unnán bearráigeahččan. Go beare ožžot čáhcegoaikkanasaid duollet dalle, de dat orrot duhtavaččat. Sáddoseaguhuvvon muolddu háliidet, ja liikojit buoremusat čuovggas čuožžut.
Synnøves mon ožžon sahkoliđđosa muhtin jagi. Sus leat stobus dálveguovdil stuora fiinna káktusat. Dat leat nu čábbát daiguin čuvgesrukses liđiiguin go čevllohallet doppe lásekárpmas. Lieđit vaŋádit čuovgga vuoste, ja jos mii jorggihit hearvarási, de loksa máhttá doddjot, go vaŋáda čuovgga vuoste. Synnøve lea albma čeahppi hearvarásiiguin, ja danne eahpidin máhtán go mon oažžut sahkoliđđosa eallit ja lieđđut.
Go juovllat lahkonišgohte nuppi jagi, ledjen hui jierástuddi lieđđugoahtá go mu káktus oppanassiige. Beasažan go deinna illudit? Danne guovllalin hui dárkilit go čáhccejin dan skábmamánus. Heahkkadahkki muhtin beaivvi de áicen daid čábbá liđiid, ja dalle jur bisánin ja gaifájin. Mon in leat midjage smiđđaid hearvarásiiguin, ja danne šattan nu illui go hearvarásiin lea nu buorre dilli mu luhtte, ahte liđđot. Ja hearvarásis ledje ge heanut lieđđeurbbit. Lean jur ávdugasvuođas go čuovun mielde goktes nubbi lieđđi nuppi maŋis leat ihtán juovlamánu mielde. Eai leamas nu mealgat dego Synnøve luhtte, muhto mu sahkolieđus lea sturron ja liđđon, ja dat gal lea stuora illun munnje.
De dál lea juovlakáktusa akta mu juovlahearvarásiin, dat ge. Ja dat dáidá, go dat stuorru vel heanut, oažžut seammá hollu liđiid go Synnøve káktusa. Muhto dušše dáidá.