Gïelem noerhtesaemien dajvesne vaarjelamme

Læjhkan mejtie ij leah dan gellie noerhtesaemien dajvesne mah åarjelsaemien saemiestieh, dle gujhth gåerede åarjelsaemiengïelem vaarjeldih.

Mats Steinfjell

FEEJJENE: Mats gujhth feejJene ahte maahta sov åabpine jïh nïejtigujmie saemiestidh. Guvvie/tjoehpedimmie: Felicia Löfgren

Mats Steinfjell bijjelen golmeluhkie jaepieh Guovdageaidnusne orreme. Åarjelsaemien gïelem vaarjelamme jïh sov maanide lïereme.

Ij dan geerve orreme

Gihtjem mejtie tuhtjie geerve orreme gïelem vaarjelidh? Mats soptseste ij dan geerve orreme, bene tuhtjie gujhth ånnetji løøvlege åarjelsaemien saemiestidh gosse dan gellie jaepieh noerhtedajvesne orreme. «Im manne tuhtjh dan geerve, menh gåerede gujhth», Steinfjell jeahta.

Tuhtjem gujhth luste goh dah jeatjah åarjelsaemieh mah åarjelsaepmesne årroeminie tuhtjieh: Guktie datne leah buektiehtamme lïeredh dejtie åarjelsaemien, daepene.

Mats Steinfjell

Govlh guhkebe aamhtesem Matsine:

Korte nyheter

  • Sámi diktagirji historjjálaš

    Gaskavahku eahkeda vuittii sámi girječálli Mary Ailonieida Somby, Sombán Mari, diktagirji dakkár bálkkašumi man ii oktage sámi girji ovdal leat vuoitán. Diktačoakkáldat “Beaivváš mánát/Leve blant reptiler” oaččui bálkkašumi Årets vakreste bok. Girječálli lea ieš čállán ja hábmen girjji. Árvvoštallanjoavku cealká: - Earenoamáš čáppa girji mii muitala historjjá mii ii leat seamma čáppat. Bálkkašupmi lea geigejuvvon Norggas 1933 rájes.

  • Njuovvan eambbo bohccuid

    Dan jagi bohccuid njuovvanlohku čájeha ahte buvttadeapmi lea lassánan, diimmá heahtejagi maŋŋel. Dássážii leat njuovvan birrasiid 28.000 bohcco, ja lohku lea lassánan 11.000 bohccuin diimmá ektui.

    Boazodoallostivrra jođiheaddji, Inge Ryan, dadjá ahte buore guohtun dán jagi lea dagahan ahte bohccobierggu buvttadeapmi lea lassánan.

    Reinslakt
    Foto: Eilif Aslaksen / NRK