Hopp til innhold

Åarjelsaemien mïerhkevuekie

Mejtie dihte åarjelsaemien mïerhkevuekie garveneminie, daan bijre lin mïerhkevukie seminaaresne Stiklestadesne, Noerhte-Trøøndelagesne digkiedamme.

Reinmerkeseminar

Mïerhkevuekie seminaare.

Foto: Ristin Persson / NRK

Bijjelen 100 åarjelsaemien båatsoesaemieh Nøørjen jih Sveerjen bieleste tjåanghkanamme daan Noerhte-Trøøndelagen fylhken ålman mïerhkevuekie seminaarese, Stiklestaden kultuvrejarngesne. Dihte åejvieaamhtese lea, dah åarjelsaemien mïerhkevuekieh bijre. Guktie dihte mïerhkevuekie åvtesne orreme jih guktie dihte mïerhkevuekie daelie.

Vihkeles åarjelsaemien mïerhkevuekiem vaarjelidh.

Mïerhkem maahta sliekteste jih fuelhkeste eerpedh jih maahta mïerhkem åadtjodh jih aaj mïerhkem åestedh daan båatsoelaagen tjirrh. Vihkeles jih dam mïerhkevuekiem lieredh. Guktie edtja mïerhkem jiehtedh, jih dellie eensilaakan « stijlen » mietie mïerhkesjidh. Peder Ludvig Jåma Tjåehkeren sijteste, soptsesti dah vuekieh jih nejpie-gïejijh bijre. Guktie mïerhkem buerkiestidh jih tjaeledh. Jåma tuhtjie jeatjah mïerhkevuekie daelie sjidteminie.

Peder Ludvig Jåma

Peder Ludvig Jåma, Tjåehkeren Sijte.

Foto: Ristin Persson / NRK

– Vuejnebe guktie daelie sjidteme. Jijnjh jeatjah nejpie-giejh sjidteme, mij noerhtede båetieh. Vihkeles daan stijlen mietie mïerhkesjidh. Nåake daelie sjidteminie, vuajneme muvhth aejkien, guktie dah jijtje almetjh mïerhkesjamme jih mænngan eah jijtjen mïerhkiem damtijh gænnah, Jåma jeahta.

Jijtjen mïerhke prosjeektem Rørosdajvesne åtneme.

Lars Aage Bransfjell, Saanti sijteste, soptsesti sov jih Aajegen, mïerhkeprosjeekten bijre «Mïerhkh» Guktie goerehtalleme, guktie saemieh åvtesne Rørossaemien dajvesne mïerhkide buerkiestamme jih nuhtjeme. Daestie prosjeekteste,gærja sjidti maam Aajegesne gaevnieh.

Lars Aage Brandsfjell

Lars Aage Brandsfjell, Saanti sijteste.

Foto: Ristin Persson / NRK

– Geervemes daejnie prosjeektene lij jih gaajhkem akten aejkien hinnedh. Mïerhkevuekide goerehtalledh jih muvhtene aejkien sijhteme vielie govledh mannasinie numhtie jih naemhtie lea jih guktie åvtesne jeahteme. Domtoes goh manne gellie jaepieh seejmes, ij man gellieh maehtieh mannem daelie vaestiedidh, Brandsfjelle jeahta.

  • Guktie govlim, dellie dah båatsoe saemieh geerjene åadtjoejin dagkeres tjåanghkosne gaavnesjidh jih digkiedidh ,vihkeles båatsoe aamhtsi bijre, daan fuhpies suehpede asken mænngan.
    Reinmerkeseminar

    Bijjelen 100 båatsoesaemieh sijhtin mïerhkevuekiej bijre govledh.

    Foto: Ristin Persson / NRK
  • Lohkh aaj: Mïerhkevuekie maahta eadtjalgehtedh - NRK Sápmi - sámegillii

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.