Hopp til innhold

Boazosápmelaš dajai iežas vigiheapmin njihtanáššis

Oarje-Finnmárkku áššáskuhttojuvvon dievdu čilgii dikkis ahte son devddii doarjjaohcama buriin oamedovdduin, iige mieđihan rihkkon lága.

Indre Finnmark tingrett

VIGIHEAPMIN: Áššáskuhttojuvvon dievdu ii dovddastan siva áššáskuhttima hárrái Sis-Finnmárkku diggegottis

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Badjelaš njealjelotjahkásaš áššáskuhttojuvvon dievdu čilgii disdaga Sis-Finnmárkku diggegottis njihtanáššis, mii lágiduvvui neahta bokte korona pandemiija geažil.

Áššáskuhtti advokáhtta celkkii dikkis ahte dievdu galgá leat jagi 2015:s njihtan 178 000 ruvnno Norgga stádas, go dieđihii unnit boazologu 2014/2015 áigodagas go dat mii sus duođai lei.

Ná čilge áššáskuhtti advokáhta Ole-Martin Gurandsrud áššáskuhttima NRK:i.

– Dán áššis leat áššáskuhttán dievddu go son lea dieđihan doarjjaohcamii ovtta boazologu, muhto boazolohkamis čielggai arvat stuorat boazolohku go dan maid lei álggos dieđihan.

112 bohcco eanet go mearriduvvon alimus boazolohku

Njukčamánu 31. beaivvi jagi 2015 devddii dievdu doarjjaohcama stádii, mas son dieđihii ahte sus ledje dalle 289 bohcco.

Orohat, masa dievdu gullá, mearridii moadde jagi ovdal doaibmanjuolggadusaid man vuođul dievddu alimus boazolohku biddjui 290 bohccui.

Go Romssa ja Finnmárkku fylkamanni čađahedje boazolohkama skábmamánus 2015:s, de ledje dievddus 401 bohcco.

Eará sániiguin, dievddus ledje 112 eanet bohcco go dan maid sus lea lohpi atnit ealus orohaga doaibmanjuolggadusaid ektui.

Trond Pedersen Biti

DIEĐIHII RIEVTTES BOAZOLOGU: Bealušteaddji advokáhtta Trond Biti dadjá NRK:i ahte áššáskuhttojuvvon dievdu ii leat njihtan ruđa mieleavttus.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Ovdal dikki čilgii bealušteaddji advokáhtta Trond Biti NRK:i ahte bohccot dievddu mearkkas máhcce ellui maŋŋel go ozai doarjaga.

– Áššáskuhttojuvvon dievdu oaivvilda ahte son lea dieđihan boazologu mii sus lei dalle go ozai doarjaga, muhto bohccot mat váilo máhcce maŋŋelaš ellui, dajai advokáhtta Biti.

Eallu lassánii 80 heakkain

Áššáskuhttojuvvon dievdu čilgii dikkis ahte sus lassánii boazolohku priváhta sivaid geažil sullii 80 heakkain.

Son maid čilgii ahte son lohká dušše daid bohccot mat sus leat «gieđaid siste», go ii han son sáhte lohkat bohccuid mat leat váile.

Son čuoččuha ahte bohccot mat ledje váile máhcce ellui maŋŋel go son atti bajás boazologu giđasdálvvis, dalle go ozai doarjaga. Ja dajai ahte boazolohku sáhttá olu rievdat jahkebealis.

– Mun devden ohcama buriin oamedovdduin, dajai son duopmárii, Inger Eline Eriksen Fjellgrenii.

Sivva manne bohccot sáhttet leat váile lea go čorragat sáhttet báhcit geasseorohahkii, ja jus mastadit ránnjá orohagaide.

čilgii dievdu dikkis. 

Eanandoallodirektoráhtta čuoččuha reivve bokte, mii čájehuvvui dikkis, ahte go dievddus ledje badjelaš čuođi bohcco eanet go doaibmanjuolggadusaid mearriduvvon alimus boazolohku, de ledje dievddus dan muttos eanet bohcco siidaoasi namas, ahte lohku lea arvat eanet go dan maid sáhttet dohkkehit nu gohčoduvvon «slingringsmonnan», ja danin váide su politiijaide.

Golbma njihtanášši seammá orohagas

Sis-Finnmárkku diggegotti njihtanášši meannudeamis bođii ovdan ahte eiseválddit árvvoštalle áššáskuhttit oktiibuot golbma dievddu.

Okta dain dievdduin áššehuvai ovdal go áššáskuhttojuvvui, go son ii ohcan nu olu ruđa doarjagin, ja danin árvvoštalle njihtama almmolaš njihtamin, iige roavva njihtamin. Seammás boarásnuvai su ášši.

Almmolaš njihtan ferte viđa jagi áigodaga siskkobealde áššáskuhttit váruhuvvon vearredahkki ovdal go ášši boarásnuvvá.

Guokte dievddu leaba ges áššáskuhtton roavvat njihtan stádas ruđa, ja dákkár ášši sáhttá dáhpáhuvvan logi jagi áigi ovdal go váruhuvvon vearredahkki áššáskuhttojuvvo.

Odne čilgii okta dain guovtti dievddus.

Dan nuppi dievddu ášši lea maŋiduvvon, go son lea molson bealušteaddji advokáhta.

Áššáskuhttojuvvon dievddu guovttis sáhttiba dubmejuvvot gitta guđa jahkái giddagasas čohkkát, go soai leaba áššáskuhttojuvvon roavvat njihtan ruđa stádas.

Diggi joatkašuvvá ihttin.

Korte nyheter

  • Suopma árvvoštallá cegget rádjááiddi

    Suopma árvvoštallá cegget áidi Ruošša rájá bokte, dajai Suoma olgoriikkaministtar Krista Mikkonen preassadieđáhusas gaskavahkku eahkeda.

    Suopma čuovvu dárkilit mielde iežas guovlluid maŋŋel Nord Stream bávkkeheami nuortamearas, dajai Suoma stáhtaministtar Sanna Marin.

    Suopma boahtá doarjut Ukraina vaikko mii dál geavaš Nord Streama oktavuođas, dajai Marin.

    Sanna Marin
    Foto: YLE
  • Mijá tekno - Sámedikkiid njunušprošeakta

    Norgga, Suoma ja Ruoŧa sámedikkit leat ovttas válljen čuovvulit giellalogijagi ja lágidit oktasaš doaimmaid ja strategiijaid sámegielaid ovddideamis. Giđđat 2021 lágidedje sámedikkit oktasaš digitála bargobáji masa ledje bovden sámi dutkanásahusaid ja nuoraidorganisašuvnnaid. Bargobáji áigumuš lei gullat makkár dárbbut sámi servvodagas leat sámegielaid hárrái, ja gávdnat vejolaš fáttáid oktasaš sámi njunušprošektii. Mijá tekno áššejođiheaddji Aili Guttorm muitalii «Buorre Iđit Sápmi» sáddagis ahte teknologiija sáhttá ovdánahttit sámegielaid ja lasihit giellahálliid.

    Sametingsrepresentant Aili Guttorm
    Foto: Marie Louise Somby / Sametinget
  • EU foreslår nye sanksjoner mot Russland

    EU innfører nye sanksjoner mot Russland som blant annet innebærer import- og eksportforbud. Det skal svekke russisk økonomi, sier EU-sjef Ursula von der Leyen.

    Sanksjoner vil også inneholde en oljepristak, opplyser EU-kommisjonens president Ursula von der Leyen via Twitter.

    Hun anslår at sanksjonene vil koste Russland 7 milliarder euro i inntekt.

    EU-president Ursula von der Leyen om sanksjoner mot Russland