NRK Meny
Normal

Čuovgadáiddár čuvgehan oaffarbáikki

Dološ sámi oaffarbákti ihttán oidnosii ja galgá dál čuvgejuvvot máilbmái. Álmmolašrahpama oktavuođas čuozai dát dovdduide

Kurt Hermansen

Kurt Hermansen

Foto: Jan Kenneth Bråten

Finnkirka, guokte sullii 60 mehter allosaš bávtti, dastán olggobeal Gilevuona Davvi Siiddas. Dán báktevári vuollai leat 29 čuovgga biddjon, ja cahkkehuvvojit álo go Hurtigruvttodámpa dan meattá johtá. Čuovgadáiddár Kurt Hermansen dat lea bargan čuovgadaidagiin ja iige loga leat leamaš váttisin bargat dáinna daiddagin.

Finnkirka

Finnkirka

Foto: Jan Kenneth Bråten

Dovddai gamus mo hápmet čuovggaid

- Dovden álggos juo go bohten bávtti lusa áhte lean rivttes jurdagis das mo čuovggat galget báitit báktái. Hermansen lohká maid áhte sus lei juo jietna oaivve siste, mii muitalii mo galgá čuovgadaidda šaddat. Ja go dasalassin vel gulai Frode Fjellheim` komposišuvnna ja Ulla Pirttijárvi juoigamin de gal dovddai iežas rivttesluottaid alde.

Musihkka veahkkin dáiddabargui

- Dát musihkka lei ollásit munnje veahkkin das mo hápmet čuovggaid, ja mo daid bidjat báitit báktái, lohká čuovgadáiddár Kurt Hermansen. Son lea guhká bargan Finnkirka báikkis, ja iežas muitala dovdan dás erenomáš dovddui, ja oavvilda čielgasit áhte dáppe leat dolin oaffaruššan. Son lohká dán guokte bávtti leat oaidnit dego guokte seaiddi.

- Dás dáidá leat sáhka viehka boares áiggis. Navddán ovdal go kristalašvuohta bođii deikke. Muhto bávttit leat girku hámis.

Seaidi veahkehii su bargguin

Hermansen lohká áhte vaikko lea myhtalaš bákti dát, de lea dattege leamaš álki bárgat čuovgadaiddagin. Bákti ii leat maŋge lahkai vuosttálasttan su barggu, baicce leamašan veahkkin.

- Dovddastan áhte lean gal oaffaruššan báktái muhto mai mun lean oaffaruššan, dat juolloleat čiegusvuohta inge aiggo dan álmmuhit.

Hurtigruvttuin ovttasbargu

Čuovgaprošeakta Finnkirkai lea Davvisiidda gieldda, ja báikkálaš ealáhusaid ovttasbargu Hurtigruvttuin. Báikkálaš bargojoavku lea golbma jági bargan prošeavttan man námma le Finnkirka AS. Dás rájes cahkehuvvojit čuovggat juohke heave go Hurtigruvtto johtá Finnkirka meattá. Dasa lassin čuojahuvvo musihkkár Frode Fjellheim komposišuvdna.

Vuovdá mearrasámi kultuvrra

Olav Fjell

Olav Fjell

Foto: Marit Sofie Holmestrand

Hurtigruvtto hálddahusa direktevrra Olav Fjell lohká dán čuovgga bures vuovdit mearrasámikultuvrra máilbmái, ja doalut leat leamaš sutnje myhtalaš dáhpáhussan ja áigu maid iešge eanet oahppat mearrasámi kultuvrras.

- Erenoamášit ohppen dan áhte Finnkirka lea leamaš dološ mierrasámiid oaffarbáiki, ja ožžonge dan dovddu ahte dego livččen dan historjjás go dat olbmot elle dalle dolin.

Davvesiidda museas maid bargan áššiin

Liv Jorunn Nygård

Liv Jorunn Nygård

Foto: Jan Kenneth Bråten

Jearaldat das áhte leago Finnkirka leamaš dološ mierrasámi oaffarbáiki, dáinna lea Gilivuona Riddomusea beaivválaš jođiheaddji Liv Jorunn Nygård bargan. Son lohká olu návccaid bidjan gávdnat čállosiid dan birra, muhto ii loga maidige gávdnan. Njálmmálaččat gal leat ollugat muitalan dán mearrasámi oaffarbáikkis.

- Navddán áhte báhpat čálle olu Finnmarkkus 1500 jagis gitta 1700 jagiid birra. Sin áigumuš lei kristalašvuođa buktit. Dovddan áhte ii oro buot riekta maid sii dalle čálle, go eai čállán daid árbevieruin ja myhtain mat dan áigges ledje dán guovllus, lohká Gilivuona Riddomusea jođiheaddji Liv Nygård.


Olav Fjell ja Ellinor Guttorm Utsi

Dološ sámi oaffarbákti ihttán oidnosii ja galgá dál čuvgejuvvot máilbmái. Álmmolašrahpama oktavuođas čuozai dát dovdduide

Foto: Marit Sofie Holmestrand

Go čuovggaid cahkehedje Finnkirkai, de olugiidda čuozaid dát dovdduide. Dáiddii go son sidjiide dološ mierrasámi historjá ihttán jurdagiidda? Deaivvaimet earret eará Ellinor Guttorm Utsi Hurtigruvttos, ja son gal ribahii gátnjalii go Finnkirka čuvgehuvvui.

- Olmmoš ii dovdda iežas ovdal go šaddá dan dillái. Dát čuovgacahkehan doallu lei munnje buorre ja stuorra vásáhus, ja lei maid buorre gátnjalii luoittilit, lohká Elinor Guttorm Utsi.