Hopp til innhold

– Nuorat dat vuoittohallet dáinna

Jus šattaš nu go eisseváldit árvalit ođđa láhkaevttohusas, de šaddá váttisin birget badjedilis eandalit nuoraide, oaivvilda NBR:a nubbinjođiheaddji.

Per John Anti.

Geahča jearahallama NBR:a nubbinjođiheddjiin, Per John Antiin.

Ikte buvttii ođđa eanandoallo- ja biebmoministtar Jon Georg Dale evttohusa rievdadit boazodoallolága vai doalaha dálá boazologu. Evttohusas čuovvu ahte filkkamánni galgá sáhttit mearridit boazulogui viđa jahkkái ovddasguvlui.

LOGA: Vil la fylkesmennene få fastsette reintallene

Dát ii leat buorre vuohki mo ášši čoavdit, oavvildit NBRas.

– Dáidda geat leat áiddo álgán, ja dat leat dábálaččat nuorra olbmot, lea dát evttohus heittot go dat han mielddisbuktá ahte dat eai beasa viđa jagis loktet boazuloguset, lohká NBR nubbinjođiheaddji Per John Anti.

Eai sáhte leat unnit 450 heakka guđeges

Viidásit čilge Anti ahte jus doallu ekonomláččat galggaš leat gánnáhahttin de berrejit leat unnimusat 450 heakka.

– Dán leat mii NBR:as iskan ovttasráđiid departtementtain ja Sámedikkiin, ja dan rápporttas boahtá ovdan ahte unnimusat fertejit leat 450 heakka jus galggaš leat birgenláhkai doalus.

Nugo dál lea dilli de leat sullii 60 doalu main lea menddo olu boazu, stáhta alimus boazulogu ektui, muitala Anti.

– Livččii buoret jus stáhta dáid baicce oasttašii eret, de soaittášii buorránit dilli dáidda geat vel báhcet, oaivvilda NBR:a nubbinjođiheaddji.

Stáhta: – eana dat mearrida

Doložis jo leamaš sáhka man ollu bohccuid Finnmárkku duoddarat girdet.
Go riikaráját bidjojedje 1760:s, de seammás mearriduvvui ahte Finnmárkkus eai galgan eambbo go 42.000 bohcco.


Sihke lohku ja mearri lea rievdan das rájes.


Ođđa áiggis lea boazulohku leamaš garra áššin masá 30 jagi jo. Boazolohku stuorui hirbmasit maŋŋá jagi 2000, ja 2006 ledje Finnmárkkus eambo go 185.000 bohccu.

– Ii leat mearridanváldi

Jon Georg Dale (Frp)

Jon Georg Dale lea ođđa eanandoalloministtar.

Foto: Kallestad, Gorm / NTB scanpix

Mannan eanandoalloministtar Sylvi Listhaug lei vuosttaš gii nagodii vuolidit boazologu 140.000:ii mii lei mearriduvvon alimus boazulohkun stáhta bealis. Ollusat oaivvildedje ahte vuohki mo stáhta dagai dan lei boasttut.

Dál lea ođđa ministtara Jon Georg Dale bargun doallat logu dálá dásis, ja NBR:a ii sáhte go geahččalit rávvet eisseváldiid.

– NBRa bealis oaidnit ahte eai leat leamaš nu buori prosessat dan boazulogu heivehan áššis. Mii leat álo vikkahan ahte eisseváldit galget guldalit orohagaid vai njuovžilit manašii boazulogu heivehanášši, nu dađi bahábut ii álo dahkku.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.