Hopp til innhold

«Ruksesliikkagat» namma ii dohkehuvvo

Davvi-Amerihkálaš spábbačiekčan joavku «Redskins» massii pateantasuoji searvvi nammii.

Redskins Name Football Sav Rocca

Davviameriikkálaš pateanta ja trademark doaimmahat lea mearridan ahte «Redskins» namma lea rasisttalaš.

Foto: Nick Wass / Ap

Davviameriikkálaš pateanta ja trademark doaimmahat lea váldán eret joavkku dovdomearka pateantasuoji.

Doaimmahagaid mielde joavkku namma «Ruksesliikkagat» lea rasisttalaš ja badjelgeahččá álgoálbmogiid.

– Fasttes namma


Ara Aikio, orru suomabeale Ohcejogas. Son lea sápmelaš ja Canada indiana. Vaikko son lea bajásšaddan Sámis, de son lea maid dovdá searvvi nama rasisttalaččain iežaset kultuvra vuostá.

– Dat lea hui fasttes ja rasisttalaš namma min olbmuide, masa mii eat liiko ieža. Dakkár dovdomearkkat eai gudnejahtte min olbmoárvvuid. Dat lea dábálaš ahte eanetlogu álbmot ná dahká minoritehtaid kultuvra ja juste álgoálbmogiid vuostá.

(Ášši joatká gova vuolde)

Altakonferansen

Ara Aikio (gasku) mielas lea buorre go Redskins namma viimmat ii dohkkehuvvo. Gurut bealde lea su vielljabealli Arthur Manuel, ja olgešbealde Willy Littlechild. Dás sii leat álgoálbmot konferansas Álttás diibmá.

Foto: Oddbjørg Hætta Sara / NRK

Seamma go «lappish»

Álgoálbmogat miehtá máilmmi leat dovdan ahte sin kultuvra geavahuvvo dovdomearkan earáide, mii lea vearrut. Ánde Somby mielas dakkár áššit galggaše maiddái Sámis váldojuvvot vuhtii.

– Ovdamearkka dihte «Joikaboller» mii lea veahá badjelgeahččan namma dáppe Sámis, nu ahte die lea diekkár ášši mii ii guoská dušše Ameriiká indiánaide muhto maiddai Sápmái. Mis leat maiddai hui olu «Lappi» ja «Lapland» namat sierralágan buktagiin mainna galggašii juoidá dahkat ja man birra mii maid galggašeimmet boktit ságastallama, lohká Somby.

Aikio lea ovttaoaivilis Sombyin ja su mielas dakkár dovdomearkkat turistafitnodagain addet romes gova sapmlaččaid birra:

– Sápmelaš vuvdojuvvo olgomáilmmis dego dakkár duolva ja juhkkis olmmoš, vaikko mii leat áibbas dábálaš olbmot nu go earát ge.

Vuoigatvuohtaollášupmi

Doaimmahaga mearrádus ii bágge goitge sin luohpat «Redskins» nama, vaikko Davvi-Amerihkká álgoálbmot leat juo guhkes áiggi gáibidan sin rievdadit nama ja atnet «Ruksesliikkagat» nama rasisttalaččain.

Maiddai Davvi-Amerihkká senáhtas leat vihttalogi senáhtaovddasteaddji gáibidan sin heitit atnimis nama. Sii leat sádden reivve Washington Redskins jovkui ja ávžžuhan sin rievdadit nama. Mannan čavčča doarjjui maiddai Davvi-Amerihkká presideanta Barack Obama nammarievdadusa.

Riddu Riđđu 2011

Jurista Ánde Somby oaivvilda mearrádusa buorren.

Foto: Sergey Gavrilov / NRK

Sámi jurista Ánde Somby mielas dát lea buorre álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ovdáneamis:

– Dat lea buorre ođas sihke olbmuide geat leat máŋga jagi dáinna bargan, ja muđuid álgoálbmogiidda hui dehálaš.

Aikio mielas lei buorre mearrádus áššis.

– Dát nanusmahttá álgoálbmogiid, ja buorida sin iešdovddu. Muhto dás dieđusge manná vel guhka ovdal go namma rievdá.

Redskins lea váidán mearrádusa pateantasuodjái. Joavkku dovdomearka lea suodjaluvvon dassážii boahtá fas mearrádus .

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK