Hopp til innhold

Čohkkestii alcces musihkkajoavkku

Čiežajahkásažžan lávllui son vuosttaš háve lávddis, ja dál lea sus guhkit áigge juo leamaš musihkkajoavku «Ánnámáret Ensemble». Joavkku čohkkestii danne go navddii davvin ii lean beare gávdnat musihkkáriid, muitala Anna Näkkäläjärvi Länsman.

Anna Näkkäläjärvi Länsman

Anna Näkkäläjärvi Länsman lea dássážii almmustahttán guokte CD joavkkuinis Ánnámáret Ensemble. Dás dán govas lea NRK Sámis finadeamen.

Foto: Anne Olli

Anna Näkkäläjärvi Länsman lea mánnán juo lávlugoahtán, čieža jagi lei boaris go vuosttaš háve lávllui lávddis. Ieš navdá leat Anára skuvlla oahpahus gos son movttiidii bargat viidáseappot musihkain.

Doppe serve sii mánát Sámi nuoraid dáiddadáhpáhussii, ja dát lágiduvvui 1990-logu álggus, ja doppe ledje siige.

Sibelius akademiija geasuhii musihkkaohppui

Skuvlavázzin Anáris dáiddii lean dat mii bijai vuođu dasa ahte son beroštišgođii musihkas. Ja dás su musihkka oahppu álggii ja fáhkkestaga de lei son Sibelius akademiijas oahpus.

Dat akademiija lea Helssegis, mii lea beakkán Jean Sibeliusa namas ásahuvvon.

Opera ja symfoniijačuojahanjoavku ohppet jođihit

Sibelius akademiijas váldet olbmot oahpu opera- ja symfoniijačuojahanjoavkku jođiheamis. Gieskat ovttastahtte akademiija eará dáiddafágalaš ásahusaiguin. Dál lea das namma Kunstuniversitetet / University of Arts Helsinki.

Dieppe Sibelius akademiijas lei klarineahtta Anna Näkkäläjärvi Länsman váldočuojanassan.

Čálligođii lávllateavsttaid máddin

Anna Näkkäläjärvi Länsman ahkidušai davás daid jagiid go ásai máddin Suomas. Danne dáin teavsttain vuhtto ahkitvuohta, muhto maiddái nuorra olbmo ráhkesvuođajurdagat.

Doppe son de hábmii ja lávllui vuosttaš lávlagiid CD:i, maid gohčodii «Beallječiŋat 2011».

Anna Näkkäläjärvi Länsman

Anna Näkkäläjärvi Länsman muitala iežas rievdan lávllateavsttaid maŋŋil go fárrii fas davás. Dál lea sámevuohta ja sámieallin deháleamos su lávllašuoŋain

Foto: Anne Olli

Nuppi CD lávllateavsttat leat rievdan

Borgemánus 2016:s almmustuvai Ánnámáret Ensemblesis nubbi CD. Dás eai leat šat nu ahkidis lávlagat, ja eaige nu morašlaš ráhkesvuođalávlagat.

Dál leat lávlagiin eanet politihkalaš fáddá, nugo eiseválddit leat váldán sin eatnamiid, sin giela ja gaikkodan sin gávttiid, muhto ahte sii dat gal ain leat das.

Lei dehálaš čohkkestit musihkkajoavkku mainna bargá ovttas

Sii geat leat mielde «Ánnámáret Ensemble» joavkkus leat Johanna Jahola gii čuojaha geasána, Janne Lappalainen gii čuojaha gitára, Sami Gurppa čuojaha piano ja Ilkka Heinonen ges čuojaha bássa. Dieinna joavkkuin leat de dássážii almmustuvvan sus guokte CD, Beallječiŋat 2011 ja Gollehealmmut borgemánus 2016:s.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK