Hopp til innhold

Čohkken sániid skeaŋkan earáide

Marion Palmer, gii ássá Fálesnuori gielddas, lea čohkken mearra sámegiel-sániid ja skeŋken daid Mearrasámi diehtoguovddážii Billávuonas Porsáŋggu gielddas. Mearrasámi diehtoguovddáža jođiheaddji illuda ja rámiida dán dehálaš barggu mii lea dahkkon.

Forfatter Marion Palmer
Foto: Piera Balto / NRK Sápmi

Ii máhte sámegiela muhto lea goitge čohkken sámegiel-sániid

Marion Palmer lea sápmelaš ja son lea riegádan Fálesnuoris. 30 jagi iežas eallimis lea son orrun Troandimis ovdalgo fas máhcai Fálesnuorrái. Marion ii máhte sámegiela, ii čállit iige hállat muhto gillii sus dattege lea beroštupmi. 1999:s deaivvai son guolásteaddji gii ássá Áhpenjárggas Fálesnuori gielddas ja go de gulai su sámásteamen de Marion čálligođii muhton sáni maid gulai mearrabivddu birra. Ii son dalle gal lean vel smiehttan ahte dát dal galggai šaddat stuorát giellaprošeakta man vel Sámediggi masá ollásit ruhtadii.

Mearrasámi diehtoguovddáža jođiheaddji rámiida

Sigvald Persen
Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Sigvald Persen, gii bargá Mearrasámi diehtoguovddáža jođiheaddjin, lohká ahte Marion Palmer lea dahkan stuorra ja dehálaš barggu. Persen lohká barggu leat earenomážin go smiehttá ahte dás lea sáhka olbmo birra gii lea čohkken sámegiel sániid vaikke vel ii máhte sámegiela. Lea maid nu ahte Mearrasámi diehtoguovddáš ain ohcá olbmuid geat sáhttet sin veahkehit iešguđet láhkai go olbmuid gaskkas dat gávdnu dat čehppodat maid sii álo ohcet.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.